Riik tahab parandada riikliku statistika kvaliteeti ja kättesaadavust
Seetõttu on vajalik määrata ühene andmekogude halduse koordineerimine, et kokku leppida kriteeriumid ja tase, millise kvaliteediga peavad andmekogudes andmed olema. Oluline on määrata ka andmehalduse korraldamise vastutus asutustes, mida peaks kandma professionaalsete oskustega andmehaldur.
Praegu saadavad andmed ei pruugi olla õiged või need ei ole täielikud ning seetõttu ei saa nende alusel teha riikliku ja rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele vastavat statistikat.
Eri otstarbel kogutud andmeid ei ole võimalik siduda, et saaks leida uusi seoseid ning näitajaid. Suurim on vajadus selliseks andmetöötluseks siseriiklike mõju -uuringute vaatenurgast.
Statistikaametil on küll õigus riiklikest andmekogudest andmeid saada ja töödelda statistika tegemiseks, kuid puudub õigus toimida andmete levitajana . Andmete laialdasem kasutamine võimaldaks teha sisukaid mõjuanalüüse ja seda kiiremini kui täna kulub aega mõjuanalüüsideks vajalike uuringute tegemisele.
Mõjuanalüüside tegemise üheks suurimaks takistuseks on erinevate andmeallikate sidumise keerukus, mis ei võimalda saada andmetest abi ühiskonna nähtuste selgitamisel.
„Arvestades statistikaameti käsutuses olevate andmete iseloomu, saame öelda, et täna ei kasutata olemasolevaid andmeid piisavas ulatuses ning nende andmete abil oleks juba täna võimalik teha teaduspõhisemaid otsuseid,“ seisab seaduse muutmise kavatsuses.
Kui varasemalt püüti statistiliste näitajatega kirjeldada ühiskonna nähtusi üldiselt, siis nüüd on olulisem arengukavade ja mõõdikute kaudu näitajate esitamine täpsemalt, millist mõju üks või teine poliitika või arengukava kaasa toob või on toonud.