Kehtiv alkoholiseadus näeb alkoholi käitlemisena ette tootmist, importi, eksporti, hulgi- ja jaemüüki ning hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Seadusemuudatusega laiendatakse alkoholi käitlemise mõistet ning loetakse käitlemiseks ka pakkumine, üleandmine või muul viisil teisele isikule majandustegevuse käigus kättesaadavaks tegemine sõlmitava lepingu liigist sõltumata, selgub eelnõu seletuskirjast.
Alkoholi käitlemise mõistet on seletuskirja järgi vaja täpsustada selleks, et välistada alkohoolse joogi müügiks pakkumist ja müüki väljaspool alkoholiseaduse reguleerimisala.
Eelnõu seletuskirjast selgub, et tarbijakaitseamet on menetlenud mitmeid väärtegusid, mille aluseks on ettevõtja poolt alkohoolsete jookide kättesaadavaks tegemine ehk laenamine, kus ettevõtja on eiranud alkoholiseaduses sätestatud kellaajalist piirangut ja muid seadusega alkoholi käitlemisele kehtestatud erinõudeid. Järelevalvemenetlus on tuvastanud, et laenulepingu sõlmimisega alkohoolsete jookide laenutamiseks soovitakse tegelikkuses varjata müügitehingut.
Alkohoolse joogi laenutamise teenuse osutamist kehtiv alkoholiseadus ei reguleeri, mistõttu seda tehakse praktikas jätkuvalt. Antud seaduseelnõu sätestabki tekkinud olukorra lahendamiseks ja õigusselguse tagamiseks alkoholiseaduses regulatsiooni, mis välistab igasuguse võimaluse käidelda alkohoolset jooki väljaspool seadusega sätestatud regulatsiooni.
Kehtiv seadus võimaldab teha rahatrahvi alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumisel. Seadusemuudatus laiendab sanktsiooni rakendamise võimalust ka muudele alkoholi käitlemise viisidele.
Alkoholiseaduse järgi on alkohol toidugrupp, mistõttu on eelnõu üheks eesmärgiks ka alkoholi kui toidu ohutuse, kvaliteedi ja nõuetekohasuse tagamine. Eelnõu sätestab tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist määratluse, mille kohaselt loetakse alkohoolseks joogiks joomiseks mõeldud vedelikku etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. Kehtiv alkoholiseadus määratleb alkohoolse joogina joomiseks mõeldud vedeliku etanoolisisaldusega enam kui 1,2 mahuprotsenti. Erandiks on siinkohal õlu, mille puhul on tegemist alkohoolse joogiga, kui etanoolisisaldus joogis ületab 0,5 mahuprotsenti.
Direktiivi kohaselt on toidu, sealhulgas alkohoolsete jookide, märgistamisel kohustuslik esitada alkoholisisaldus mahuprotsentides vaid nende jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi. Eesti riiklikus alkoholiregistris pole samas registreeritud ühtegi õlle liiki, mille etanoolisisaldus on väiksem kui 1,8 mahuprotsenti, seega pole praktilist vajadust õlle kui alkohoolse joogi määratlemiseks etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi.
Seletuskirja põhjal on alkoholiseaduse muudatuste vastuvõtmisega kaasnevaks suurimaks mõjuks alkohoolsete jookide kättesaadavuse piiramine laenutegevuse keelamise kaudu, mis kehtivas seaduses oli regulatsioonist välja jäänud. Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid.
Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks põllumajandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile.
