Sester soovib võimaldada vastastikuste kindlustusseltside asutamist
Ministeerium defineerib vastastikuseid ühinguid eraõiguslike juriidiliste isikutena, mis tegutsevad vabatahtlikkuse alusel. Ühingute liikmeks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud. Liikmed on ka omanikud, kaasates ühingusse vahendeid. Ühingud tegutsevad vastastikuse solidaarsuse printsiibil, osaledes ühingu juhtimisel demokraatlikult – igal liikmel on üks hääl. Ühingud kasutavad kasumit liikmete huvides, mis võib väljenduda nii tulevastes väiksemates kindlustuspreemiates, otsestes väljamaksetes või teenuse kvaliteedi parandamises oma liikmete heaks, samuti omavahendite suurendamises või kasutamises ühiskonna/kogukonna heaks üldiselt.
Eestis loobuti kindlustusandja õigusest vastastikuse kindlustusseltsi vormis tegutseda 1995. aasta 1. septembril. Kuna kehtiva õiguse kohaselt ei tohi kindlustusandjat asutada vastastikuse kindlustusandjana, võib olla tegemist võimaliku ettevõtlusvabaduse riivega, mis ei pruugi olla proportsionaalne ega põhjendatud, seisab väljatöötamiskavatsuses. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad aga ministeeriumi hinnangul olema sekkumist õigustavad põhjused.
Kehtiv kindlustusseadus ei reguleeri vastastikuste kindlustusandjate asutamist ega tegutsemist. Vastastikuseid kindlustusandjaid ei saa asutada EL-i 28-st liikmesriigist lisaks Eestile vaid Maltal, Leedus ja Slovakkias.
Ettepaneku säärane seadus välja töötada tegid ka Keskerakonna ja Vabaerakonna fraktsiooni 2015. aasta oktoobris, kuid toona ei leidnud see koalitsiooni toetust. "Koalitsioon tõestas, et nende sõnu ei saa uskuda: rahandusminister Sester lubas kindlustusseaduse menetlemisel, et ministeerium hakkab ühistulise kindlustuse regulatsiooni välja töötama. Tänane koalitsioonisaadikute käitumine oli järjekordne ülbe näide mõistlike ja Eesti riigile kasulike algatuste ignoreerimisest ainult seetõttu, et idee tuli opositsioonilt," ütles Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas toona.
Väljatöötamiskavatsus on saadetud kooskõlastamisele suurele hulgale osapooltele, seehulgas ministeeriumitele, finantsinspektsioonile, kindlustusseltside liidule, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, advokatuurile, Eesti Ühistupangale, Coop Eesti Keskühistule, Eesti Hoiu-laenuühistute liidule ning tulundusühistule Tuleva.