Autoriõiguse seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muudatustega võetakse üle Euroopa Liidu selleteemaline direktiiv ning luuakse erinevatele mäluasutustele tingimused oma kogudesse kuuluvate teoste ja fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.
„Autoriõiguse seaduse kohaselt peab teose kasutamiseks olema autori või tema pärijate luba, kuid orbteoste puhul ei ole seda kelleltki küsida. Seetõttu ei ole praegu võimalik suurt hulka teoseid üldsuse huvides kasutada. Jutt käib peamiselt raamatukogudest, arhiividest ja rahvusringhäälingust, kellel on palju nii-öelda tuvastamata autori teoseid: raamatuid, ajakirju, ajalehti, filme ja muusikat,“ selgitas justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Kärt Nemvalts.
„Kasvõi Eesti Rahvusringhäälingu arhiivis on sadu filme ja tuhandeid tele- ja raadiosaateid ning küllaga muusikat ja muid salvestisi, mille kasutamine on seni olnud õiguslikult ebaselge: näiteks on teada küll filmi režissöör, aga mitte helilooja. Eelnõuga saavad niisugused küsimused lahenduse.“
Et orbteost kasutada, peab teost valdav asutus esmalt tegema hoolika otsigu õiguste omaja(te) leidmiseks ja otsustama, kas tegu on orbteosega või mitte. Selleks on ette nähtud selge reeglistik. Orbteos avalikustatakse Euroopa Liidu orbteoste andmebaasis.
Orbteose staatust on võimalik muuta, kui ilmub välja õiguste omaja. Tal on ka õigus saada teatud tingimustel hüvitist aja eest, kui teost orbteosena kasutati.Seadus on kavandatud jõustuma tänavu oktoobris.
