Esmalt väärib mainimist asjaolu, et seadus on üles ehitatud nii, et iga liikleja leiaks ennast puudutavad sätted võimalikult kiiresti üles. Nii on nt jalakäijat, juhti, mootorsõiduki juhtimist jne puudutavad sätted koondatud eraldi osadesse. See peaks hõlbustama vajalike sätete ülesleidmist kõigi jaoks.

Muudatused seoses juhilubade jm autodokumentidega

Esiteks, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires juhiloa ja registreerimistunnistuse kaasaskandmine enam kohustuslik. Viimase dokumendi kaasaskandmine on siiski kohustuslik, kui juht ei ole kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja ei viibi sõidukis. Volikiri ehk uue nimega mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek peab olema juhul, kui juht soovib Eestis registreeritud sõidukiga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud kasutajana registreerimistunnistusele. Kirjalikku nõusolekut ei pea olema, kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isik on kaassõitja. Juhiloa kehtivusperiood on 10 aastat ning iga 10 aasta (teatud juhtudel vanusest sõltuvalt 5 aasta) järel peab juht läbima tervisekontrolli. Kusjuures ettenähtud ajal uue tervistõendi mitteesitamise korral peatub juhtimisõigus. Vastava kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks saab inimene endale tellida meeldetuletuse mobiiltelefonile või e-postile kodanikuportaali www.eesti.ee kaudu. Neil, kes on läbinud tervisekontrolli enne 2009. aasta 7. juunit, kehtib tervisetõend kuni juhiloa kehtivuse lõpuni.

Mootorsõidukite tulede kasutamine

Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled. Udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Sõidu ajal võib eesmisi udutulesid kasutada ka lähitulede asemel. Muu hulgas nõuab seadus, et juht peab viima kaugtuledelt lähituledele üleminekul sõidukiiruse vastavusse uue nähtavus ulatusega. Möödasõitu alustades võib möödasõidu kavatsusest anda juht märku ka kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.

 

Muudatused seoses juhilubade jm autodokumentidega

Esiteks, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires juhiloa ja registreerimistunnistuse kaasaskandmine enam kohustuslik. Viimase dokumendi kaasaskandmine on siiski kohustuslik, kui juht ei ole kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja ei viibi sõidukis. Volikiri ehk uue nimega mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek peab olema juhul, kui juht soovib Eestis registreeritud sõidukiga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud kasutajana registreerimistunnistusele. Kirjalikku nõusolekut ei pea olema, kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isik on kaassõitja. Juhiloa kehtivusperiood on 10 aastat ning iga 10 aasta (teatud juhtudel vanusest sõltuvalt 5 aasta) järel peab juht läbima tervisekontrolli. Kusjuures ettenähtud ajal uue tervistõendi mitteesitamise korral peatub juhtimisõigus. Vastava kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks saab inimene endale tellida meeldetuletuse mobiiltelefonile või e-postile kodanikuportaali www.eesti.ee kaudu. Neil, kes on läbinud tervisekontrolli enne 2009. aasta 7. juunit, kehtib tervisetõend kuni juhiloa kehtivuse lõpuni.

Mootorsõidukite tulede kasutamine

Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled. Udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Sõidu ajal võib eesmisi udutulesid kasutada ka lähitulede asemel. Muu hulgas nõuab seadus, et juht peab viima kaugtuledelt lähituledele üleminekul sõidukiiruse vastavusse uue nähtavus ulatusega. Möödasõitu alustades võib möödasõidu kavatsusest anda juht märku ka kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.

Uus seadus pöörab olulist tähelepanu ohutusnõuetele

Uuenduslik on kindlasti see, et sõidukite ohutut pikivahe väljendatakse sekundites. Nimelt, asulasisesel teel peab vastav pikivahe olema vähemalt 2 ning asulavälisel teel vähemalt 3 sekundit. Seadus kohustab muu hulgas halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatamise korral autost sõiduteele väljumisel ja sõiduteel viibimisel kandma ohutusvesti (neoonvest). Vest peab olema juhi käeulatuses, sest see peab seljas olema juba sõidukist väljumisel. Täiendavalt muudetakse turvavöö kasutamise nõudeid. Seadus sätestab, et turvavöö kasutamine pole kohustuslik üksnes kolmel juhul: jääteel, tööülesannete täitmisel, kui peatuste vahemaa ei ületa 100 meetrit ning asjaomase arstitõendi olemaolul. Seega peavad uuest aastast ka taksojuhid ja sõiduõpetajad kasutama turvavööd. Lisaks on juhil keelatud kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita ning sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Kehtiva reeglistikuga võrreldes laieneb telefoni kasutamise keeld ka asulavälistele teedele. Uuendusena on sisse toodud peatugede sättimise kohustus. Selle kohaselt peavad juht ja sõitjad reguleerima peatoed enne sõitu nii, et need toetaksid pead kuklast ning juhil on keelatud sõidutada sellist sõitjat, kes ei ole nõuet täitnud. Regulatsioon täieneb oluliselt ka juhtimisõiguse peatumise osas. Täpsemalt tuleb eristada juhtimisõiguse peatumist, peatamist ja äravõtmist. Juhtimisõigus peatub juhiloa kehtivusaja möödumisel ja tervisetõendi mitteesitamise korral. Juhtimisõigus peatatakse juhiloa võltsimise kahtluse ja juhi tervisenõuetele mittevastavuse korral. Juhtimisõigus võidakse ära võtta karistusena liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aluseks on ka Eesti juhiloa omaniku juhtimisõiguse äravõtmine Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis, kui selle kohta on seal jõustunud politsei- või kohtuotsus.

Juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise korral tuleb juhiload loovutada (loovutamiskohustust pole tervisetõendi aegumise puhul) ning selle nõude rikkumise eest võidakse määrata sunniraha tasumine kuni 640 eurot (~10 000 kr). Kui isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud 6-12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada liiklusteooriaeksami uuesti sooritamisega. Vastava eksami võib sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub ikkagi pärast karistuse tähtaja möödumist. Kui isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada, kui isik sooritab nii liiklusteooria- kui ka sõidueksami. Teooriaeksami võib sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid sõidueksamit ei saa sooritada enne karistuse tähtaja möödumist.

Töölepingu ja ka muude võlaõiguslike lepingute alusel töötavate juhtide töö- ja puhkeaja kohta ütleb seadus järgmist. Juhi keskmine iganädalane tööaeg, sealhulgas ületunnitöö, ei tohi ületada 48 tundi. Iganädalast tööaega võib pikendada 60 tunnini juhul, kui nelja (teatud tingimustel ka 6 kuu) järjestikuse kuu keskmine tööaeg ei ületa 48 tundi nädala kohta. Kui juht töötab kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada kümmet tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta. Tööaja jooksul ei tohi juht töötada ilma vaheajata kauem kui kuus järjestikust tundi. Kui tööaeg kokku on kuus kuni üheksa tundi, tuleb see katkestada vähemalt 30-minutiliseks vaheajaks, ja kui tööaeg on kokku üle üheksa tunni, vähemalt 45-minutiliseks vaheajaks.

Mainimist väärib kindlasti see, et mootorsõiduki kohta liiklusregistrisse kantud registerpandi andmed saavad avalikuks ning keegi ei või end vabandada liiklusregistrisse registerpandi kohta kantud andmete mitteteadmisega. Teisisõnu pannakse selle sättega isikule sõidukitega tehingute tegemisel kohustus tutvuda liiklusregistriga, sest hiljem ei ole tal võimalik tugineda väitele, et ta ei teadnud registrisse kantud pandi olemasolust ja seega ei tohiks see temale justkui laieneda.
 
Oluline on teada ka seda, et sõidukit võib teisaldada uue seaduse järgi ainult juhul, kui sõiduki juures ei viibi sõiduki juhti, omanikku või valdajat või kui asjaosalised keelduvad valesti pargitud sõiduki poolt tekitatud takistuse või ohu kõrvaldamisest.

 
Tuleb rõhutada, et eeltoodu oli põgus ülevaade uue liiklusseaduse jõustumisega kaasnevatest muudatustest. Uue liiklusseadusega saab täpsemalt tutvuda Riigi Teatajas aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13335732 . Asjakohast infot leiab ka Maanteeameti poolt spetsiaalselt uue liiklusseaduse jõustumisega seoses loodud veebilehelt: http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/ .