Tallinna Vee käsitluse kohaselt muudavad seadus ja selle rakendusaktid ühepoolselt ettevõtte erastamise tingimusi ilma eelneva sisulise aruteluta või valmisolekuta astuda dialoogi, teatas Tallinna Vesi börsile. Ettevõtte hinnangul rikuvad regulatsioonid kapitali vabale liikumisele ning asutamisvabadusele Euroopa Liidus seatud reegleid.

Novembri algul teatas Tallinna Vesi, et kui veefirmadele ajutiste hindade kehtestamise kord rakendub vaid lühiajalist poliitilist kasu silmas pidades ning ilma mistahes professionaalse konsultatsiooni või dialoogita, tuleb Tallinna Veel ja selle investoritel astuda vajalikud sammud tagamaks investorite õiguste kaitse.

Tallinna Vesi märkis toona, et 22. oktoobril avaldas majandus-ja kommunikatsiooniministeerium määruse eelnõu, mille eesmärgiks on luua alus, millele konkurentsiamet toetub juhul, kui viimane otsustab kasutada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusest tulenevat õigust ning kehtestada vee-ettevõtjale veeteenuse ajutine hind. Tallinna Vesi teatas, et on vastusena pakutud esialgsele metoodikale esitanud konkurentsiametile üle kaheksa lehekülje regulatsioonipõhimõtteid, kommentaare ning küsimusi, kuid selleks ajaks ei olnud amet arvestanud ühtegi ettevõtte esitatud muudatust ega vastanud ühelegi küsimusele ega ettepanekule.

Tallinna Vesi esitas novembris konkurentsiametile tariifitaotluse järgmiseks viieks aastaks, mille alusel tõuseks veetariifid 2011. aastal 3,5% võrra, 2,5% võrra 2012. aastal ja 2,6% võrra 2013. Aastateks 2014 ning 2015 taotleb ettevõtte tariifide tõstmist 2,7% võrra.

Konkurentsiamet andis novembri keskel Tallinna Veele aega 13. detsembrini, et kõrvaldada puudused 10. novembril esitatud taotluses veeteenuse hinnatõusuks. Ameti hinnangul ei vastanud taotlus seaduse nõuetele.

Konkurentsiameti hinnangul ei võimalda aastate 2011-2015 kohta esitatud taotlus kontrollida, kas ettevõtja taotletav hind vastab seaduses sätestatud nõuetele.

Ameti hinnangul ei selgu taotlusest üheselt, milliseid tasusid ja millistele piirkondadele soovib Tallinna Vesi veeteenuse hindasid kooskõlastada, lisaks ei sisalda hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon nõuetele vastavat raamatupidamisandmete eristust.

Selle aasta alguses alanes veeteenuse hind Tallinnas 0,9%, kuid eelnevatel aastatel on hind märgatavalt tõusnud – näiteks 2009. aastal oli tõus 12,8% ja 2008. aastal 11,7%.

Senised hinnatõusud on põhinenud Talllinna Vee 2001. aastal sõlmitud erastamislepingul, mis andis linnale vähe võimalusi veehinna mõjutamiseks. Tallinna praegune linnavalitsus on korduvalt kritiseerinud Tallinna vee erastamist ja erastamislepingut, mille sõlmimise ajal olid pealinnas võimul Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond ja Mõõdukad.