Kokku kutsutud töörühma ülesanne on viia lõpuni patsiendikindlustuse seaduse eelnõu koostamine. Toimiv lahendus kätkeb endas kahte sammu: kohustuslikku vastutuskindlustust tervishoiuteenuse osutajatele ning ühtlasi ohujuhtumite registreerimise süsteemi loomist. Lisaks kaasajastatakse tervishoiutöötajate ja teenuseosutajate vastutuse regulatsiooni.

Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul on tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsientide ohutus meie kõigi ühine eesmärk. „Eesti arstide töö on väga heal tasemel, kuid vahel, kui kõik ei lähe plaanide kohaselt, tuleb sellest õppida ja patsiendil peab olema võimalus hüvitisele,” märgib minister.  Tema sõnul on vaja senisest tõhusamat süsteemi, mis tagaks kõigi patsientide võrdse ja väärika kohtlemise ning kahjujuhtumite objektiivse ja ühetaolise menetlemise.

Praegu saab inimene, kes ei ole rahul osutatud tervishoiuteenusega, pöörduda kaebusega raviasutuse poole või terviseametisse järelevalve teostamiseks. Samuti on võimalik tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonist saada juhtumile eksperthinnang. Rahalise kahjunõudega on võimalik pöörduda kas samasse raviasutusse või kohtusse.

„Kui praegu paneb seadus vastutuse eksimuste ja patsiendi ohustamise eest raviasutusele ja tervishoiutöötajale ning oluline on süü tuvastamine, siis uus süsteem võimaldab hüvitada inimesele tahtmatult tekitatud kahju ilma arsti süüdistamata,“ ütleb minister Sikkut.

Sikkuti sõnul on kõige olulisem ennetus, sellistest juhtumitest õppimine ja nende ära hoidmine. „Kindlustusele lisaks tuleb luua ohujuhtumitest teavitamise soodustamiseks lahendus, mis süü tuvastamise asemel tegeleb info kogumise, vigade analüüsimise ja neist õppimisega,“ selgitab Sikkut. Tema sõnul aitab üle Eesti kogutav info kaasa ennetusele.

Patsiendikindlustuse töörühma hakkavad kuuluma Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Hambaarstide Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Tartu Ülikooli esindaja.

„Tüsistuste ja ravivigade analüüsimine on väga oluline, et kõik saaksid neist õppida ja arstiabi kvaliteet paraneks,“ ütles Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt. „Arstkond on ammu soovinud niisuguse süsteemi loomist koos patsiendikindlustusega, mis hüvitaks patsientidele tekkinud kahju ja annaks arstidele kindlustunde, et neid tahtmatute eksimuste eest süüdi ei mõisteta.“

Kindlustusmakset tasuksid raviasutused, patsiendile täiendavat rahalist kohustust ei tuleks. Eesti Haiglate Liidu juhi dr Urmas Sule sõnul ei ole tervishoid valdkond, kus puuduksid riskid ja positiivne ravitulemus oleks alati garanteeritud. „Mida keerulisem on terviserike, seda kõrgemad on ka riskid. Enamus raviprotsessi ebaõnnestumistest pole tingitud kellegi süülisest käitumisest, kuid on inimeste jaoks kindlasti ebameeldivad,“ ütles dr Urmas Sule.

„Loodav  vastutuskindlustuse süsteem peab tagama inimväärse menetlusprotsessi nii patsientide kui ka tervishoiutöötajate jaoks ja kindlustama selleks vajalikud ressursid. Meie ühiskond on arengutasemelt valmis ja inimesed väärivad seda,“ lisas Sule.

Huvirühmade esindajatest koosneva töörühma esimene kohtumine on kavandatud 13. septembriks. Aasta lõpuks on kavas saata patsiendikindlustuse loomise eelnõu ametlikule kooskõlastusringile ja seejärel esitada valitsusele.