Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles teisipäeval BNS-ile, et ametiühingute keskliit esitas oma kolmepunktilise muudatusettepaneku kirja teel.
Esimese lugemise läbis eelnõu riigikogus 20. märtsil. Sellega on kavas tunnistada kehtetuks sätted, mis näevad ette töötuskindlustushüvitise maksmist omal algatusel või poolte kokkuleppel töösuhte lõpetajatele.
EAKL-i ettepanekute kohaselt tuleks säilitada töötuskindlustusseaduses olemasolevad sätted. Samuti soovib EAKL näha ette 30 kalendripäeva ooteaega, mille möödumisel hakataks omal soovil lahkujale töötuskindlustushüvitist maksma. Kolmandaks soovib EAKL, et poolte ja kokkuleppel lahkuja töötuskindlustushüvitise suurus oleks esimesel 100 päeval 50 protsenti keskmisest palgast.
SDE ettepaneku järgi säilitataks eelnõu olemasolev tekst ja lisaks teha hulk täiendavaid muudatusi töölepingu seadusse.
Tuleva aasta algusest pidanudks kehtiva seaduse järgi jõustuma töötuskindlustushüvitiste maksmise skeem omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt või teenistusest lahkunutele. Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sellise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40 protsenti töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust.
Riigikogu õiguskomisjoni nimel eelnõu kohta ettekande pidanud Kalle Jents ütles, et komisjon otsustas saata selle sätte seadusest väljaarvamise eelnõu siiski esimesele lugemisele senisel kujul viie poolt- ja nelja vastuhäälega.
