Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmaa sõnul
ei ole veel konkreetseid arve paika pandud, seega ei osanud ta öelda,
milliseks kujuneb vanemate sissetuleku alampiir, millest alates hakkab
üliõpilane toetust saama.
Uue õppetoetuste suuruse kohta märkis ta siiski, et eeldatavasti peaks
see olema vähemalt kaks korda suurem kui seni, s.t kuni 128 eurot kuus.
Eesti üliõpilaskondade liidu hinnangul peaks õppetoetusi maksma siiski
üliõpilase, mitte mujal elavate vanemate sissetuleku järgi.
„Mõistlik on lähtuda leibkonnast ehk kui tudeng elab üksi, siis on
leibkond ta üksi, kui vanemate või elukaaslasega, siis koos nendega,“
sõnas liidu juhatuse esimees Eimar Veldre. „Toetuse summad võiksid
sissetulekutest tulenevalt olla diferentseeritud eesmärgiga tagada
toetusena summa, mis jääks puudu tudengi õpingutele pühendumiseks
vajalikust minimaalsest summast.“
Veldre sõnul seisab liit endiselt ka selle eest, et õppetoetus oleks
vähemalt sama suur kui miinimumpalk ehk umbes 278 eurot kuus. Praegu on
põhitoetuse määr 55,93 eurot kuus ja täiendav toetus 28,13 eurot kuus
ning toetust saab vaid 15 protsenti tudengitest, kirjutab Eesti
Päevaleht.
BNS
