Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtjate jaoks olulisematest seadusemuudatusest, mis jõustuvad 1. juulil.

1. Töötaja majutuskulud vabastatakse erisoodustusmaksust

Tänu kaubanduskojale antakse tööandjatele edaspidi võimalus hüvitada töölepingu alusel töötava töötaja majutukulud erisoodustusmaksuvabalt. Erisoodustusmaksu ei pea tasuma juhul, kui töötaja elukoht on vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning töötajal puudub lähemal eluase. Tartus või Tallinnas saab majutuskulud maksuvabalt hüvitada 200 euro ulatuses ühes kuus, mujal 100 euro ulatuses. Muudatus jõustub augustis, kuid rakendub ka juulikuu kuludele.

2. Laiendatakse tööandja võimalusi tasuda maksuvabalt töötaja transpordi eest kodu ja töökoha vahel

Kaubanduskoja ettepanekul ei pea alates augustist enam maksma erisoodustusmaksu kulutustelt töölepingu alusel töötava töötaja transpordiks elu- ja töökoha vahel, kui töötaja elab vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab töötajatele transporti bussi või vähemalt kaheksakohalise sõidukiga. Maksuvabastus jõustub 1. augustil, kuid rakendub ka juulikuu kuludele.

3. Uued meetmed varjatud kasumi väljaviimise tõkestamiseks

Valitsus loobus mõned nädalad tagasi kaubanduskoja ja teiste ettevõtjate esindusorganisatsioonide survel panditulumaksust. Selle asemel võttis riigikogu juuni keskel vastu uue lahenduse varjatud kasumi väljaviimise tõkestamiseks. Uus lahendus jõustub järgmise aasta alguses, kuid teatud muudatused rakenduvad ka tagasiulatuvalt alates selle aasta 1. juulist.

Kui ettevõtja annab alates 2017. aasta 1. juulist emaettevõtjale või selle tütarettevõtjale laenu või suurendatakse olemasolevat laenusummat, pikendatakse laenu tagastamise tähtaega või tehakse muid olulisi muudatusi laenulepingus, siis peab ettevõtja sellised laenud järgmisel aastal deklareerima maksu- ja tolliametile. Kui eelnevalt nimetatud laenu tagastamise tähtaeg on pikem kui 48 kuud, siis lasub ettevõtjal ka kohustus tõendada maksuhalduri nõudmisel laenu tagasimaksmise võimet ja kavatsust.

4. Alaealiste töölevõtmisega seotud muudatused

Alates 1. juulist ei pea tööandja esitama eraldi dokumente tööinspektorile ega taotlema temalt kirjalikku luba, kui tööandja soovib tööle võtta 7−14-aastast alaealist. Edaspidi peab tööandja registreerima 7−14-aastase alaealise töötamise vähemalt kümme tööpäeva enne töötamise algust töötamise registris. Lisaks tuleb registrisse kanda alaealise seadusliku esindaja nõusolek, alaealise töötingimused ning teave selle kohta, kas laps on koolikohustuslik või mitte. Töötamise registrisse kantud info jõuab automaatselt tööinspektorini, kes peab kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Tööinspektori nõusolekut alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui töötamise registri kande tegemisest on möödunud kümme tööpäeva ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.

5. Jõustub uus tolliseadus

1. juulil jõustub uus tolliseadus, millega viiakse Eesti õigus kooskõlla EL-i tolliseadustikuga. Ulatuslike tehniliste ja keeleliste muudatuste kõrval tehakse ka sisulisi muudatusi. Näiteks muutub tolliagent tolliagentuurist sõltumatuks ja ta võib esitada iseseisvalt taotluse eksami sooritamiseks. Samuti loetakse tollialaseid lihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja luba omava tolliagentuuri töötaja pädevaks tolliagendiks ilma tolliagendi eksamit sooritamata.

Muutub ka eriteenusena osutatava tolliteenuse kulu arvestamise alus. Edaspidi võetakse kulu arvutamise aluseks tolliametniku keskmine palgakulu ja transpordikulud, mitte üksnes tolliametniku töötasu.

Lisanduvad uued andmekogud. Läbivalgustuspiltide andmekogusse koondatakse edaspidi kõik tollikontrollis tehtud pildid ning kogutud teavet hakatakse kasutama salakaubaveo ja maksupettuste tõkestamiseks. Samal eesmärgil lisandub ka reisijateveo andmekogu, kuhu hakatakse koguma rahvusvaheliste bussi- ja rongiliinide reisijate kohta käivat infot. Seni on vastavaid andmeid kogutud vaid lennu- ja laevareisijate kohta.

6. Elutähtsate teenuste hulk väheneb, vastutus ja kohustused muutuvad täpsemaks

Uus hädaolukorra seadus kehtestab elutähtsate teenuste osutajatele senisest täpsema vastutuse ja kohustused hädaolukorraks valmistumisel ja selles tegutsemiseks. Senise 46 elutähtsa teenuse asemel sätestab uus seadus 14 elutähtsat teenust: elektriga, maagaasiga, vedelkütusega, kaugküttega varustamine, riigitee ja kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, tervishoiuteenuste korraldamine, makseteenus ning sularaharinglus. Elutähtsa teenuste hulka ei loeta edaspidi näiteks raudteevedu, jäätmehoolduse toimimist, lennujaamade ja sadamate toimimist ega parvlaevaliikluse toimimist. Ühtlasi piiratakse elutähtsa teenuse osutaja määratlust ning seatakse konkreetne kriteerium: ettevõte on seaduses nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui tema teenust tarbib vähemalt 10 000 tarbijat. Sellele määratlusele vastav ettevõte on kohustatud täitma kõiki hädaolukorra seadusest tulenevaid elutähtsa teenuse osutaja kohustusi, eelkõige tagama teenuse toimepidevuse, selle regulaarse kontrollimise, riskianalüüside olemasolu ning asjakohase infoedastuse riigiasutustele.

7. Muutuvad osalusoptsioonide maksustamise reeglid

Kui töötaja realiseerib osalusoptsiooni ehk omandab äriühingu osa enne, kui optsiooni andmisest on möödunud kolm aastat, ei pea tööandja realiseerimisest saadud tulult edaspidi ilmtingimata erisoodustusmaksu maksma. Erisoodustusmaksu ei pea maksma optsiooni realiseerimisel kogu äriühingu müügi või töötaja töövõimetuse või surma korral. Kui optsioonileping ei ole allkirjastatud digitaalselt või kinnitatud notariaalselt, siis peab tööandja esitama maksu- ja tolliametile lepingu koopia, et optsiooni andmise kuupäev oleks jälgitav. Muudatus jõustub 1. augustil, kuid rakendub tagasiulatuvalt 1. juulist.

8. Kütuse- ja alkoholiaktsiisidega seotud muudatused

Alates 1. juulist sõltub vedelgaasi maksumäär sellest, kas seda kasutatakse kütteainena või mootorikütusena. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiis langeb rohkem kui kaks korda. Mootorikütusena kasutatava vedelgaasi aktsiis tõuseb aga enam kui 1,5 korda. Diislikütusega sarnase raske kütteõli aktsiis suureneb 1. juulist ca 10 korda. Diislikütusest erineva raske kütteõli aktsiis jääb praegusele tasemele. Sarnaselt raske kütteõli aktsiisile suureneb peaaegu 10 korda ka diislikütusega sarnase põlevkivikütteõli aktsiis. Eraldi aktsiis nähakse ette mootorimaagaasile, mis on ligi 17 protsenti suurem kui maagaasi aktsiis.

1. juulist tõstetakse ka õlleaktsiisi 70 protsenti. Siidri ja veini (etanoolisisaldusega kuni kuus mahuprotsenti) aktsiis suureneb 45 protsenti.

9. Registri- ja kinnistusosakonna andmetega saab edaspidi tutvuda notari juures või internetis

Alates 1. juulist lõpetatakse kohtumajade juures paiknevates registri- ja kinnistusosakonna teeninduspunktides klienditeenindus. See tähendab, et registrite ja toimikute andmetega saab edaspidi tutvuda notaribüroos või internetis vastava e-teenuse kaudu. Notaribüroo on olemas igas maakonnas, mistõttu andmete ja teenuse kättesaadavus ei halvene ka siis, kui mingil põhjusel pole võimalik vastavat e-teenust kasutada.

Ettevõtjate poolt enim kasutatav teenus ehk registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamine notari juures on kallim kui senine registriosakonna tasu sama teenuse eest, kuid e-teenuse raames saab väljavõtteid odavamalt ning ettevõtja enda kohta käivad andmed on e-teenusena tasuta kättesaadavad.

Laevakinnistusraamatu väljatrükke ja lipudokumente hakkavad edaspidi väljastama notarid ja veeteede amet.