„Ettevõtetele lihtsama lõpetamismenetluse loomise ajendiks oli see, et seni on ühe omanikuga ühingu tegevuse lõpetamine olnud keeruline ja aeganõudev protsess. Võrdluseks võib välja tuua, et kui likvideerimisemenetlusega võtab äriühingu lõpetamine reeglina aega vähemalt kuus kuni kaheksa kuud, siis uue ühinemismenetluse kaudu on äriühingut võimalik lõpetada eeldatavasti umbes kahe kuuga,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.
Uue ühinemismenetlusega lähevad osaühingu või aktsiaseltsi lõpetamisel õigused ja kohustused üle füüsilisest isikust ainuosanikule või -aktsionärile. Ühinemise eelduseks on osaluse kuulumine üksnes ühele füüsilisele isikule. Lisaks on ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kuigi eelkõige sobib selline ühinemismenetlus ainuomanikust ettevõtjale, võib ka mitme osaniku või aktsionäri olemasolul koondada näiteks osalused eelnevalt ühe isiku kätte, misjärel on võimalik kiiret lõpetamismenetlust kasutada ka rohkemate omanike puhul.
Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras ning ühing lõppeb. Seadusemuudatuse kohaselt on ühinemise teel ainuosanikul või -aktsionäril mugav ühingu vara omandada, kuna õigusi ja kohustusi ei tule ükshaaval üle anda, vaid need lähevad füüsilisele isikule üle ühinemise jõustumisega. Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab. Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus.
Lisaks lihtsustatakse seadusemuudatusega tulundusühistu üldkoosoleku kokkukutsumist, võimaldades teatud juhtudel teatada üldkoosoleku toimumisest ka elektronkirjaga ning suurema liikmeskonnaga tulundusühistutel ka ajalehe kaudu. Nimetatud võimalusi saab kasutama hakata juba sellel aastal.
