Euroopa Kohus tegi 29. veebruaril 2024 märgilise otsuse kohtuasjas C-437/22, millega laiendas juriidilise isiku seadusliku esindaja vastutust põllumajandustoetuse taotlemisel. Kohus leidis, et kui äriühing on esitanud valeandmeid, et saada Euroopa Liidu rahastatavaid põllumajandustoetusi, võib toetuse tagasinõudmise kohustus laieneda ka äriühingu seaduslikule esindajale.

Äriühing andis füüsilisele isikule laenu, mille tagatiseks seati isiku korteriomandile hüpoteek. Laenu anti summas 20 000 eurot intressimääraga 18 protsenti aastas laenujäägilt. Laenuandja oli äriühing, kelle majandus- ja kutsetegevus oli seotud toitlustusega ning lisategevusalaks sõiduautode ja väikebusside rent. Menetluses vaieldi selle üle, kas selline äriühing on võlaõigusseaduse kohaselt krediidiandja ning kas laenusaajaga sõlmitud leping oli tarbijakrediidileping.

Tartu ringkonnakohus tühistas maakohtu registriosakonna 3. septembri määruse, millega registriosakond tegi äriühingule 2023. majandusaasta aruande esitamata jätmise eest rahatrahvi 200 eurot.

Grant Thornton Balticu raamatupidamise valdkonna juhi Gaily Kuusiku ja õigusnõustamise valdkonna juhi Kristel Tiitsi sõnul ei saa majandusaasta aruanded esitamata jätnud ettevõtteid õigustada, ent süstemaatiline äriühingute kustutamine ei ole nende hinnangul probleemi jätkusuutlik lahendus.

Rahapesu Andmebüroo uuringud tuvastasid, et rohkem kui viiendik Eesti ettevõtetest on seotud välisriikide isikutega. Äriühingute teenuse pakkujad osutavad olulisele osale nendest asutamise, kontaktisiku, tegeliku kasusaaja, osaniku, juhatuse liikme vm teenuseid.