Seekordses ajakirjanumbris (nr 7, 2018) arutleb Martin Rajasalu Eesti pensionisüsteemi olemuse ja arenguvõimaluste üle, rõhutades, et pensionisüsteemi majanduslikku kasu tuleb hinnata perspektiivitundega ja mõista pensionisammaste rolli majanduse sisetarbimismootorina.

Käesolev artikkel keskendub küsimusele, milliste maksustamise seisukohast oluliste asjaoludega tuleb äriühingu või mittetulundusühingu likvideerimisel arvestada ning millised on sellisel juhul juriidilise isiku liigist sõltuvalt erisused.

Käesolev artikkel keskendub küsimusele, milliste maksustamise seisukohast oluliste asjaoludega tuleb äriühingu või mittetulundusühingu likvideerimisel arvestada ning millised on sellisel juhul juriidilise isiku liigist sõltuvalt erisused.

Eesti Pangaliidu arvates tuleks seadusesse sätestada erand, mille kohaselt pankrotimenetluses oleval äriühingul ei ole rahapesu mõistes tegelikku kasusaajat ning seega ei oleks kohustust ka tegelikku kasusaajat tuvastada.

Augusti keskpaigas andis Vabariigi Valitsus riigikogule üle maksukorralduse seaduse muudatuste paketi, millega riik soovib reguleerida alates 1. jaanuarist 2019 mõningaid põhimõttelisi küsimusi maksumenetluste läbiviimisel. Suuremat poleemikat on pälvinud tegeliku ühingujuhi vastutust reguleerivad sätted, mis võimaldavad vastutusotsuse tegemist praegusest laiemale isikute ringile. Maksuhalduri hinnangul jääb muudatuste mõjusfääri ligikaudu 5% maksukohustuslastest.