Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on tekkinud teises kvartalis ebatavaline olukord, kus Eesti äriühingutele tagastatakse summeerituna laene. 

Äriseadustik näeb ette kindlatele reeglitele vastava menetluse olukorraks, kus äriühingut soovitakse likvideerida ning äriregistrist kustutada. Määrata tuleb likvideerija, likvideerimisest tuleb teavitada võlausaldajaid, võlausaldajad saavad esitada oma nõudeid ning likvideerimisel olev ühing saab nimetatud nõuded rahuldada jms.

Eestis asutatud ettevõtte omanikud, ameeriklastest eraisikud (mitte Eesti residendid), valivad juhatuse liikmeks ühe omanikest. Eestis enam juhatust ei ole. 
Kas selle ettevõtte toimingutes ja teenuste ostmises sätestub erandeid või nüansse, mida peab arvestama või registreerima?
Olen kuulnud, et raamatupidajal peab olema litsents teenuse osutamiseks ja ettevõtte esindamiseks Eestis.
Ettevõte tegutseb Eestis ega impordi ega ekspordi midagi. Pigem on tegutsemisalaks investeeringud...

Selle aasta 18. mail võttis Euroopa Komisjon (EK) vastu teatise äriühingute maksustamise kohta 21.-l sajandil. Teatises esitatakse nii pikaajaline visioon ettevõtluskeskkonna ja ELi maksusüsteemi loomiseks kui ka järgmise kahe aasta maksukava koos sihipäraste meetmetega, mis komisjoni sõnul, edendavad produktiivseid investeeringuid ja ettevõtlust ning tagavad tõhusa maksustamise, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Firma X on registreeritud Eestis ja soovib oma klientidele müüa Eestis registreeritud valmisfirmasid (koos krüptoraha litsentsiga). Eraisik, kes ei ole firmaga X seotud, on asutanud firma Y, ta on seal ka juhatuse liige. Firma X plaanib müüa oma kliendile valmisfirmat X, kui firmal X on kehtiv litsents. Firma X esitab arve oma kliendile firma Y müügi eest. Kas sel juhul firma X saab maksuvabalt firma Y riigilõivu tasuda (asutamise eest ja tegevusloa taotluse eest)? Ehk Firma X maksab...