Augusti keskpaigas andis Vabariigi Valitsus riigikogule üle maksukorralduse seaduse muudatuste paketi, millega riik soovib reguleerida alates 1. jaanuarist 2019 mõningaid põhimõttelisi küsimusi maksumenetluste läbiviimisel. Suuremat poleemikat on pälvinud tegeliku ühingujuhi vastutust reguleerivad sätted, mis võimaldavad vastutusotsuse tegemist praegusest laiemale isikute ringile. Maksuhalduri hinnangul jääb muudatuste mõjusfääri ligikaudu 5% maksukohustuslastest.

Riigikogu õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele plaani, millega lubataks Eestis osaühingu asutamisel kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuvat kontot.

Äriühingu omanike huvi on tavaliselt saada dividende. Kõik teavad reeglit, et omanikule makstakse dividende võrdeliselt temale kuuluva osa nimiväärtusega. Paljud aga ei tea, et tegelikult võib dividende jagada ka teisiti. Seda võimaldab Eesti äriseadustik juba 1995. aastast. Täpsemalt on see sätestatud osaühingute kohta § 157 lõikes 2 ning aktsiaseltsi kohta § 276 lõikes 2.

Äriühingu omanike huvi on tavaliselt saada dividende. Kõik teavad reeglit, et omanikule makstakse dividende võrdeliselt temale kuuluva osa nimiväärtusega. Paljud aga ei tea, et tegelikult võib dividende jagada ka teisiti. Seda võimaldab Eesti äriseadustik juba 1995. aastast. Täpsemalt on see sätestatud osaühingute kohta § 157 lõikes 2 ning aktsiaseltsi kohta § 276 lõikes 2.

Alates käesoleva aasta 1. septembrist peavad kõik Eestis registreeritud ettevõtted avaldama äriregistri juures andmed oma ettevõtte tegelike kasusaajate kohta.