Keda mõjutab?
Muudatused mõjutavad Eesti ettevõtjatest enim neid, kes soovivad luua teise liikmesriiki ettevõtet või viia oma ettevõtte Eestist välja.
Mis on muudatuste eesmärk?
Ühtlustatud digitaalsete lahenduste eesmärk on vähendada ettevõtjale registritoimingutega seotud kulusid ning parandada kolmandate osapoole (investorid, kodanikud) ligipääsu ettevõtja registrisse kantud andmetele.
Piiriülese ümberkujundamise reeglite muutmise eesmärk on muuta ettevõtjatele lihtsamaks oma ettevõte kolimine teise liikmesriiki ning kaitsta võlausaldajaid ja väikeosanikke piiriülesel ühinemisel või jagunemisel.
Mis on olulisemad muudatused?
Digitaalsed muudatused:
- Liikmesriigid võimaldavad registeerida ettevõtte (eelkõige osaühingud) täielikult elektrooniliste vahendite kaudu. Samas on jäetud liikmesriikidele võimalus nõuda isiku füüsilist kohalolu ettevõtte registeerimisel, kuid ainult juhul, kui ametkonnal on kahtlustus, et tegemist võib olla pettusega.
- Liikmesriigid võimaldavad ettevõtte loomist elektrooniliste kanalite kaudu teise liikmesriigi e-identimise vahendi abil, kui see vastab esimese liikmesriigi e-identimise vahendi turvalisuse nõuetele. Eesti ID-kaart vastab kõrgeimatele turvalisusnõuetele ehk kõik liikmesriigid peaksid tulevikus ettevõtte loomisel aktsepteerima ID-kaarti.
- Liikmesriigid peavad tagama, et elektrooniliste kanalite kaudu on võimalik esitada ka teisi dokumente, mis on seotud ettevõtte tegutsemisega (näiteks majandusaasta aruanne, juhatuse liikmed, aadress jms).
- Liikmesriigid peavad tagama elektrooniliste kanalite kaudu ligipääsu äriregistrile vms, kus oleks kõikidele tasuta nähtavad teatud ettevõttega seotud andmed (näiteks nimi, juhatuse liikmed jms) ning teiste andmete nägemine peab olema võimalik mõistliku tasu eest.
Piiriülesed muudatused (ümberkujundamine, ühinemine, jagunemine):
- Ettevõtjatele luuakse võimalus kolida ühest liikmesriigist teise, kaotamata senise juriidilise isiku õiguslikku seisundit ning kujundades selle ümber vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidega reguleeritavaks äriühinguks (piiriülene ümberkujundamine). Näiteks võib Eesti osaühing (OÜ) end üle viia Lätti, mistõttu muutub ettevõte Läti osaühinguks (SIA) ja talle kohalduvad Läti õigusaktid.
- Liikmesriigid ei pea lubama piiriülest ümberkujundamist, kui ettevõte on likvideerimisel või makseraskustes.
- Täpsustatakse piiriüleste ühinemiste reegleid, eelkõige osas, mis puudutab võlausaldajate ja väikeosanike kaitset ning teavitustööd töötajatele. Näiteks peab ühinev ettevõte töötajaid teavitama muudatustest töötingimustes ja töö tegemise kohtades.
- Kui ettevõte soovib piiriüleselt jaguneda, peab ettevõte koostama esialgsed tingimused, kuidas ta kavatseb jaguneda. Näiteks peavad esialgsed tingimused sisaldama jagunemisel tekkiva uue ettevõtte liiki, nime ja asukohta ning ka teisi tingimusi seoses ajakavaga, kaua võtab ettevõtte jagunemine aega ja kuidas jagunevad ettevõtte varad ning kohustused.
- Piiriülesel jagunemisel või ühinemisel kaitstakse ka võlausaldajaid. Ettevõte peab tõendama, et jagunemise või ühinemisega ei rikuta võlausaldajate võimalust rahuldada oma nõuet.
Millal jõustub?
Veel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad. Muudatused tuleb riigisisesse õigusesse üle võtta kahe aasta jooksul pärast direktiivi muudatuste jõustumist.
