Väljastpoolt ELi pärit töötajatel oleks ELi kodanikega võrdsed õigused palga, töötervishoiu ja -ohutuse, tööaja ja puhkuste osas.
See, kas ja kui palju väljastpoolt ELi pärit töötajaid riiki lubada, jääb ka edaspidi iga liikmesriigi otsustada. Liikmesriigid peaksid elamisloale kandma teabe töötamise õiguse kohta ning nad ei tohiks välja anda lisadokumente.
Keda eelnõu puudutab?
ELi uued reeglid peaksid hõlmama kolmandate riikide kodanikke, kes soovivad elada ja töötada ELi liikmesriigis või kes juba elavad seaduslikult ELi liikmesriigis.
Need reeglid ei peaks hõlmama äriühingusiseselt üleviidavaid isikuid ega hooajatöölisi. Samuti ei puuduta reeglid pikaajalisi elanikke ega põgenikke.
Direktiiv ei puuduta ka lähetatud võõrtööjõudu. Samas ei tohiks takistada kohtlemast kolmandate riikide kodanikke, kes elavad ja töötavad seaduslikult liikmesriigis ja keda lähetatakse teise liikmesriiki, võrdsena liikmesriigi kodanikega kogu lähetuse kestel.
Võrdne kohtlemine, vähem piiranguid
Liikmesriigid võivad piirata ligipääsu sotsiaalkindlustusele, v.a nende isikute puhul, kellel on töökoht või kes on töötanud vähemalt kuus kuud ja on registreeritud töötutena.Perehüvitiste puhul võib liikmesriik otsustada, et neid antakse vaid isikutele, kellel on luba töötada liikmesriigi territooriumil rohkem kui kuus kuud.
Töötajad võivad elukohaliikmesriigis taotleda maksusoodustusi, ent nende perekonnaliikmed saavad soodustust ainult juhul kui nad elavad samas riigis.
Väljastpoolt ELi pärit töötajatel on õigus saada pensioni kui nad pöörduvad tagasi oma koduriiki ja seda samadel tingimustel nagu teise liikmesriigi kodanikud seda saaksid.
Liikmesriigid võivad otsustada, et õigus teatud avalikele teenustele, nt eluasemele, on ainult nendel kolmandatest riikidest pärit töötajatel, kellel on töökoht.
Järgmised sammud
Saadikute poolt vastu võetud muudatusettepanekuid arutavad järgmisena ELi sise- ja justiitsministrid.Ühendkuningriik, Iirimaa ning Taani ei osale käesoleva direktiivi vastu võtmises.
BNS
