Eesti Päevaleht kirjutab et MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus ühe eestvedaja Marika Ratniku poolt sel suvel tehtud 120 sellise pere küsitlusest selgus, et lastele ei saa need pered lubada isegi mitte kõige elementaarsemat.

Viimased andmed on Sotsiaalministeeriumil alles tänavu esimese kvartali kohta, aga isegi selle järgi elas perekondades, kus vanemad said toimetulekutoetust, 10 579 last. Lapsed on töötute järel teine suurim sihtrühm, kes elatub toimetulekutoetusest.

Üle neljakümne portsendi nendest peredest ei saa oma lastele pakkuda ei liha, ei kala ning üle poole neist ei saa pakkuda ka puu- ja juurvilja. Küsitlusest selgus ka, et üle 60% nende laste vanematest ei saa neile soetada sportimisvahendeid, mistõttu jäävad neil ära trennid ja näiteks ka suusatamistunnid koolis. Pooled ei saa ka käia laagrites ega huviringides, kirjutab Eesti Päevaleht.

Lapsevanemad ise toovad välja, et pere vaesuse tõttu kannatavad ka päris otseselt lapse suhted eakaaslastega. "Kui ikka kingitust osta ei suuda, siis jääbki sünnipäevapeole minemata. Kui ei saa ürituste pileteid osta, trenniraha maksta, jääbki seal käimata ja lapsed eralduvad teistest," kirjeldas Ratnik.

Samuti märgivad lapsevanemad ausalt, et kannatavad ka peresisesed suhted ehk nii suhted lastega kui ka abikaasade vahel on üha pingelisemad enam kui pooltes peredes.

"Kuigi meedias on olnud ilusat juttu, et töötus annab võimaluse veeta kvaliteetset aega pere ja lastega, siis tegelikkus on see, et kui inimene on mures, kui ta otsib meeleheites võimalusi hinge sees hoidmiseks, siis ei saa toimuda mingit lõbusat koos ajaveetmist," kommenteeris Ratnik.

Küsitlusest selgus samuti, et paljudel toimetulekutoetust saavatel peredel on peal mitmed laenud ja võlad. Kokkuvõtlikult näitas küsitlus, kuidas majanduslikult kehv olukord mõjutab lapse minapilti ja enesehinnangut ning tema sotsiaalseid oskusi. Mõjutusi saab ka lapse loovuse ja ande arendamine. Kõige otsesem ja silmanähtavam mõju on loomulikult lapse elutingimustele: kui vanematel on raskusi kütte, elektri ja sooja vee eest maksmisega.

"Kui riiklikul tasemel saaks neid peresid aidata toetusi tõstes, siis kohalikul tasandil aktiivsema abistamisega," leidis Ratnik.

Näiteks tuli ka uuringust välja, et paljudel peredel tekivad lasteaiamaksu võlad. See tähendab, et laps võetakse lasteaiast ära ja samal ajal ei saa ema ka tööd otsida või tööl käia. Ja lisaks on kaelas suur võlg. "Lasteaed peaks kohe reageerima ja teavitama omavalitsuse lastekaitsetöötajat, kui tekib esimene tõrge tasumisel – et võlg kasvama ei hakkaks. Valla tasemel võiks informatsioon hätta sattunud peredest kiiremini liikuda ja reageerima peaks kohe," lisas Ratnik.

"Sotsiaalministeeriumi poolt on esitatud järgmise aasta riigieelarvesse taotlus täiendavate vahendite saamiseks toimetulekupiiri tõstmiseks 1200 kroonini. Täpsemad tulemused selguvad eelarveläbirääkimiste käigus," kommenteeris vaeste perede olukorda sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu.

BNS