02.11.2010 Teisipäev

Uus eelnõu seob taastuvenergia toetuse börsihinnaga

Reuters Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muutis varasemat taastuvenergia toetuste vähendamise eelnõu, uue skeemi järgi garanteerib riik taastuvenergia allikast toodetud elektrile tuluks 100 senti kilovattunni eest, makstes toetust 100 sendi ja elektri börsihinna vahe ulatuses.

Kui praegu müüvad taastuvenergia elektri tootjad oma elektri börsile hinnaga näiteks hinnaga 75 senti kilovatt-tunni eest ja saavad toetust veel 84 senti kilovatt-tunni eest, siis uue skeemi järgi saaksid nad toetust selles ulatuses, mis jääb elektrit börsile müües 100 sendist puudu.

100 senti kilovatt-tunni eest on uue eelnõu järgi garanteeritud näiteks tuule- ja hüdroelektrile, samuti biomassist toodetud elektrienergiale, kui see on toodetud koostootmise reюiimil.

Elektrienergia eest, mis on toodetud jäätmetest, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist, või kui see on toodetud väiksema võimsusega seadmega kui 10 megavatti, saab toetust 66 sendi ja börsihinna vahe ulatuses.

Need toetused saab tootja niiöelda automaatselt ja neid maksab põhivõrguettevõte Elering.

Juhul, kui toetus ei taga kapitali tootlust 10 protsenti, on tootjal õigus küsida konkurentsiametilt kõrgemat toetust ja amet võib kinnitada toetuse määraks sõltuvalt tootmisviisist vastavalt 115 või 81 sendi ja börsihinna vahe ulatuses.

Juhul kui elektri hind börsil on 100 või kõrgema toetuse puhul 115 senti kilovatt-tunni kohta või nendest tasemetest kõrgem, siis ettevõte toetust ei saa.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esimene taastuvenergia toetuste kärpe eelnõu nägi ette, et toetusi hakkab iga tootja puhul kooskõlastama konkurentsiamet ja toetus peab üldjuhul tagama kapitali 10-protsendilise toetuse. Seega on konkurentsiameti roll eelnõu uue versiooni järgi esialgse muudatuskavaga võrreldes oluliselt väiksem.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles BNS-ile, et 115 senti kilovatt-tunni eest on määratud laeks, sest riigi huvi ei ole toetada ülimalt ebaefektiivseid või ülimalt kalleid projekte. Kallimaid taastuvenergia projekte kui 115 senti kilovatt-tunni eest ei jaksaks Partsi sõnul eestlased kinni maksta.

Partsi sõnul täiendati eelnõu ka õiguskindluse osas, tuginedes riigikohtu lahendile. "Me leiame, et seadusandjal on tahte korral õigus [toetusskeeme] muuta ja õiguspärase ootuse riive on meie arvates põhjendatud, sest me kaitseme tarbijaid," selgitas Parts.

Ülikasumid on Partsi sõnul vastuolus ka taastuvenergia toetuste eesmärgiga vastavalt Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivile, mis ei luba põhjendamatult suuri toetusmeetmeid, arvestades turu olukorda.

BNS


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255