Esmaspäeval arutas Eesti seisukohti finantsturgude ja turukuritarvituste uue regulatsiooni kohta riigikogu rahanduskomisjon, kiitis need heaks ega teinud eraldi täiendavaid ettepanekuid. Komisjoni esimees Sven Sester ütles BNS-ile, et uus regulatsioon on oluline, kuna see reguleerib rohkem välkkauplemist, andes järelevalvesüsteemidele võimaluse konkreetsete turuosalistega tegeleda.
Sester märkis, et ühe olulise muudatusena suureneksid karistused rikkumiste eest. Ta rääkis, et eelmisel aastal toimunud kohtumisel finantsinspektsiooniga indikeeriti rahanduskomisjonile, et üks asi, mida inspektsioon seoses uue regulatsiooniga "pikisilmi ootab", on võimalike karistuste määramisel nende summade suurenemine.
Sester märkis, et Eestis on rahalise karistuse maksimumsuurus praegu 32 000 eurot. "See ei ole tegelikult väga suur karistus finantsasutuste poolsete rikkumiste eest," lausus ta.
Kui uus regulatsioon leiab heakskiidu, siis rahalise sanktsiooni maksimumsumma tõuseks viie miljoni euroni, märkis Sester. "See on juba päris korralik tõus, mis seda enam paneb finantsasutused mõtlema teatavate toimingute tegemisel."
Finantsturgude ja turukuritarvituste uue regulatsiooni kohta antud Eesti seisukohtade seletuskirjast selgub, et uue regulatsiooniga kehtestatakse muu hulgas üldpõhimõtted, millega nähakse eelkõige ette, et rahalised sanktsioonid, Eesti õiguse mõttes näiteks sunniraha, peavad olema vähemalt sama suured kui turu kuritarvitamisest saadav kasu, kui seda on võimalik kindlaks määrata. Samuti peab rahalise sanktsiooni maksimumsuurus olema vähemalt kaks korda suurem kui mis tahes selline kasu.
Turukuritarvituste otsekohalduva määruse eelnõus on sätestatud sanktsioneerimisvõimalused ja -meetmed, mille järgi juriidilise isiku minimaalne rahaline sanktsioon seotakse äriühingu käibega – rahaline sanktsioon oleks kuni 10 protsenti viimase majandusaasta kogukäibest. Samas sätestatakse ka muud sanktsiooni määramise aluseks olevad asjaolud, nagu näiteks korduvus ja raskusaste. Füüsilistele isikutele sätestatakse maksimaalseks rahaliseks sanktsiooniks viis miljonit eurot.
Selliseid sanktsioone peaks finantsinspektsioon saama rakendada vastavalt Eesti õigusele, selgub seletuskirjast.
Praegu on väärtpaberituru seaduse järgi Eestis haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 1200 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 3200 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 3200 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 32 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks. Väärteokorras saab finantsinspektsioon karistada kuni 32 000 euro ulatuses. Euroopa Liidu õigusest tulenevad muudatused võivad tingida seega ka Eesti finantssektoris kohaldatavate sanktsioonide ülevaatamise ja täiendamise, seisab seletuskirjas.
Euroopa Komisjon esitas liikmesriikidele mullu sügisel ettepanekud finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) läbivaatamiseks, et suurendada reguleerivate asutuste järelevalvevolitusi ning kehtestada kauplemisele uued tegevuseeskirjad. Ettepanekutega soovib Euroopa Komisjon muu hulgas kehtestada kriminaalkaristused siseringitehingute tegemise ja turuga manipuleerimise eest, et muuta karistused hoiatavamaks ja parandada turu terviklikkust.
