19.06.2017 Esmaspäev
Uus riigieelarve seadus rõhutab riigi finantsjuhtimise pikaajalist vaadet
Riigikogu võttis vastu riigieelarve seaduse muudatused, mille jõustumisel saab riigikogu igal aastal riigieelarve eelnõuga koos riigi rahanduse järgmise nelja aasta kava.
Alates 2020. aastast plaanitakse riigieelarve koostada nii, et see kajastab kulusid tegevuste lõikes. Samuti uuendatakse eelarve tasakaalu reeglit nii, et riigieelarve struktuurset tasakaalu jälgitakse edaspidi pikema perioodi keskmisena ja eelmiste aastate ülejääke saab kasutada investeeringuteks.
Kava kohaselt läheb Eesti üle 2020. aastal üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. Tegevuspõhine eelarve annab parema ülevaate riigi kuludest pakutavate teenuste kaupa.
Samuti hakkab riigieelarve eelnõu seletuskiri edaspidi kajastama ka eelarve nelja-aastast vaadet. Nii saab näidata varasemate ja uute otsuste mõju ühe aasta asemel nelja aasta perspektiivis. Sel kombel saavad nii avalikkus kui ka riigikogu parema ülevaate riigi rahalisest olukorrast ja plaanidest järgmise nelja aasta jooksul.
Uus seadus vähendab valitsuse sisemist bürokraatiat, kuna ühendatakse järgneva aasta riigieelarve eelnõu koostamise ja riigi eelarvestrateegia ehk rahanduse nelja-aastase plaani koostamise protsess. Riigieelarve eelnõu koostamise põhiraskus valitsuses langeks edaspidi kevadesse.
Eelnõuga uuendatakse ka eelarve tasakaalu reeglit, mille kohaselt riigieelarve struktuurset tasakaalu jälgitakse edaspidi pikema perioodi keskmisena. See on vajalik, et majanduskasvu eelarve toetaks maksimaalselt majanduskasvu. Uuendatud reegel annab võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsenti SKPst aastas, et teha investeeringuid. Kehtima jääb senine põhimõte, et kui eelarveaastal tekib reegliga lubatust suurem puudujääk, tuleb järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarved puudujäägi kompenseerimiseks.
Valitsuse eesmärk on teha tasakaalukat eelarvepoliitikat, mis lubaks teha tulevikku suunatud investeeringuid, kuid samas kohustaks puudujääke järgmistel aastatel ülejäägiga katma. Tekkinud ülejääkide kuhjumisel viib valitsus majanduse käibest raha välja ja sellega vähendab majanduskasvu. Uus tasakaalureegel on kooskõlas Euroopa eelarvereeglitega. Valitsuse eesmärk on hoida kriiside puhuks piisavaid reserve. Tasakaalureegli muutused puudutaksid jõustumise järel 2018. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvet.
