Uus redaktsioon määratleb Eesti õiguskorras seni määratlemata avaliku
ja erasektori koostöö mõiste ja sätestab palju muud positiivset. Et
muudatused on üsna mahukad, käsitleme allpool üksnes neid teemasid, mis
peaksid ettevõtjaid enam huvitama.
Avaliku ja erasektori koostöö
Avaliku ja erasektori koostööna mõistetakse seaduses kontsessioonilepinguga ehitustööde teostamist või teenuste osutamist, kus samaaegselt on täidetud neli järgmist tingimust: 1) ehitustööd teostatakse või teenust osutatakse avalikes huvides; 2) koostöö kestab vähemalt 20 aastat; 3) pooled kasutavad ühiselt koostööks vajalikke vahendeid (asju, raha, oskusteavet, kogemust); 4) pooled jagavad koostöö vastutust ning riske.Olgu täpsustatud, et kontsessioonina käsitleb seadus lepingu sõlmimist, kus tasuks on ehitajale antud õigus ehitise ekspluateerimiseks või teenuse osutajale antud õigus kasutajatele tasu eest teenuse osutamiseks. Lisaks õigusele võib kontsessionäär saada hankijalt rahalise makse.
Sisetehingu erand
Uus redaktsioon konkretiseerib seni üsna häguselt reguleeritud võimaluse kohaldada nn sisetehingu (in-house) erandit. S.t juhul, kui hankija on otsustanud teatud teenust turul pakkuda ise, siis ei pea ta selleks läbi viima hankemenetlust. Et sellise erandi lubamisega sekkutakse otseselt ettevõtlusvabadusse ja piiratakse vaba konkurentsi, on sisetehingu erandi kasutamine sellest aastast lubatud vaid juhul, kui see on ülekaalukais avalikes huvides ning täidetud on 7 kindlat nõuet, mis peavad sisetehingu kasutamisel kõik korraga esinema. Mingeid kõrvalekaldeid ei ole lubatud ning mõne nõude puudumise korral peab hankija 14 päeva jooksul alustama hankemenetlusega. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et sisetehingu erandit saab kasutada vaid juhul, kui sama teenust ei saa pakkuda ükski teine isik, kes suudaks avalikes huvides olevat teenust pakkuda vähemalt sama hästi, kui hankija või isik kellele üle on hankijal täielik kontroll.Siiski ei kehti seadusest tulenev nn in-house erand korraldatud jäätmekäitlusega seotud teenuste tellimisele, mis on selgesõnaliselt sätestatud aga hoopis jäätmeseaduse muudatuses. Nii ei ole kohalikel omavalitsustel võimalik eelistada ainult enda osalusega jäätmekäitlejaid ning hankemenetlus jäätmete käitlemiseks tuleb läbi viia.
Tähtaegade muutmine
Alates käesolevast aastast on varasemaga võrreldes oluliselt täpsustatud seaduses sätestatud pakkumuste esitamise tähtaja lühendamise võimalust. Nii võib pakkumuste esitamise tähtaega (avatud menetluses 52 päeva) täiendavate teadete esitamise või hankedokumentide veebis avaldamisega lühendada 36 päevani. Erinevaid lühendamise võimalusi kasutades võib tähtaja lühendamisi siiski ka summeerida, kuid ühelgi juhul ei tohi pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 22 päeva.Tänuväärse ja loogilise muudatusena võimaldatakse hankijal edaspidi muuta hankedokumente pärast pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva, kui hankemenetlus oli tähtpäeva saabumisel vaidlustuse esitamise tõttu peatatud.
Alltöövõtjate info
Kaua oodatud muudatus puudutab hankija õigust küsida teavet pakkuja alltöövõtjate kohta. Alates käesolevast aastast ei ole sellist võimalust hankijale ette nähtud ja pakkujad oma alltöövõtjate seisundi eest enam vastutama ei pea. Endiselt on aga võimalik alltöövõtja kui teise isiku kvalifikatsioonile tugineda. Seega ei olegi hankijatel võimalik saada enne lepingu reaalset täitmist kindlat teavet selle kohta, kes hankelepingu alusel töid tegelikult teostab. Tulenevalt eeltoodust on alltöövõtjate nimetamine pakkumuses vaid formaalne, millel puudub edasine sisuline tähendus. See on ka igati loogiline muudatus, sest hankelepingu täitmise eest vastutab pakkuja, mitte pakkuja alltöövõtja.Kvalifikatsiooni kontrollimine
Täpsustatud on maksude mittetasumise põhjusel pakkuja menetlusest kõrvaldamise regulatsiooni. Nii kõrvaldatakse sellest aastast menetlusest pakkuja või taotleja, kellel on riiklike või kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress (maksuvõlg ) hankemenetluse algamise (s.t hanketeate avaldamise) päeva seisuga või maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Täpsustaud on ka seda, et maksuvõlaks loetakse maksu, maksete või intressi võlga, mis ületab 100 eurot. Sellise numbri põhjenduseks on toodud, et see sisaldab koguni 3 nn parkimistrahvi, mis peaks igal juhul välistama kõikide heausksete pakkuja hankemenetlusest välja jäämise.Täpsustatakse, et pakkuja peab esitama kõik kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ühekorraga ja koos. Mõne vajaliku dokumendi väljajäämine toob vältimatult kaasa kvalifitseerimata jätmise. Sama saatus tabab neid, kes ei esita hankija nõudmisel dokumentide sisu kohta selgitusi või selgitamist võimaldavaid dokumente. Selliselt on kõrvaldatud taas üks kahemõtteline lünk seni kehtinud seadusest, milles selline ühemõtteline regulatsioon puudus.
Tänuväärse 180 kraadise pöördelise muudatuse on teinud tegevuslubade kontrolli reguleeriv kurikuulus § 41 lg 3. Edaspidi peab hankija hanketeates nimetama, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutav. Erinõuete täitmise kontrollimiseks nõuab hankija vastava tõendi esitamist, kui tal pole võimalik saada sellist teavet avalike andmete põhjal. Eelnõu seletuskirjas asuti seisukohale, et kui hankija jätab hanketeates mõne eriseadusest tuleneva nõude nimetamata, võib olla tegemist olukorraga, kus hankemenetluse jätkamine on võimatu, kuna eriseadused nõuavad vastavate tegevuslubade või muude erinõuete järgimist ja sellisel juhul on hankijal võimalik hankemenetlus omaalgatuslikult põhjendatud otsusega kehtetuks tunnistada, mis on ühtlasi selle hankemenetluse lõppemise aluseks. Arvestades aga registreeringute ja tegevusluba saamise suhtelist lihtsust tuleb pigem arvata, et puuduv luba või registreering saadakse töö käigus igal juhul ja midagi kehtetuks tunnistada vaja ei ole.
Intellektuaalomandi õiguste olemasolu
Juba alates 01.07.2010 jõustus muudatus, mille kohaselt intellektuaalse omandiga seotud hankelepingu täitmise korral esitab hankija pakkujale või taotlejale hankedokumentides nõude kinnitada täitmiseks vajalike intellektuaalse omandi õiguste olemasolu. Siiski ei sätestanud seadus kuni käesoleva aastani mingeid tagajärgi juhuks, kui selline kinnitus pakkumuses puudus. Alates 01.01.2011 on sellisel puudusel siiski ka konkreetne tagajärg, sest loogiliseks muudetud sisuga RHS § 47 lg 3 sätestab kohustuse selline pakkumus pikema jututa tagasi lükata.Muudatused on samm õiges suunas
Kokkuvõtteks tuleb märkida, et riigihangete seaduses on alates sellest aastast jõustunud mitmeid tänuväärseid muudatusi, kuid selles esineb siiski veel hulgaliselt küsitavusi, ebatäpsusi ja mitmetimõistetavusi. Näiteks puudub selles siiani korralik vaidlustusmenetluse regulatsioon, mis toimib täna peaasjalikult väljakujunenud tavaõiguse alusel. Seetõttu võiks vana seaduse remontimise asemel kaaluda siiski uue korrektse regulatsiooni väljatöötamist, arvestades tõsiasja, et riigihangete rahaline maht ning tähtsus Eesti ettevõtjate jaoks on suur.Rahandusministeeriumi kodulehel leiduva statistilise kokkuvõtte andmetel oli 2009. a riigihangete kogumaksumus 45,7 miljardit krooni, kasvades 2008. aastaga võrreldes koguni 20 miljardi krooni võrra. Siinkohal tuleb täpsustada, et hangete mahu kasvu tingisid eelkõige haigekassa hanked, kes 2008. aastal ostis üksnes 1,8 miljardi, kuid 2009. aastal koguni 30,1 miljardi krooni väärtuses asju ja teenuseid.
Taivo Ruus
vandeadvokaat,
advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets
torv.ee
