Vaher ütles BNS-ile, et õiguskomisjon arutas oma teisipäeval toimunud istungil peamiselt eelnõu kuuendas peatükis ette nähtud teiste muudetavate seadustega seonduvaid muudatusettepanekuid, samuti erinevaid pöördumisi, mis olid eelnõuga seoses seni läbi vaatamata.

Eelnõule on tehtud ligi 70 muudatusettepanekut. Vaher märkis, et kõik muudatused pole veel otsustatud. Tema sõnul lähevad eelnõu muudetud tekst ja muudatusettepanekud riigikogu kodulehele üles 9. novembril toimuva viimase teise lugemise ettevalmistamise istungi järel.

Eelnõu eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust võlad ümber kujundada ja vältida pankrotimenetlust. Riigikogu õiguskomisjoni esimehe sõnul ei anna eelnõu makseraskuse kohta legaaldefinitsiooni ja seda pole ka vaja.

"Makseraskuse olemasolu ja see, kas tegemist on ajutise makseraskuse või püsiva maksejõuetusega, selgub menetluse käigus, kui võlgnik kirjeldab oma olukorda ja esitab kohtule omapoolse kava, mis koosneb tema konkreetsetest kohustustest ja nende täitmiseks olemasolevatest varadest, sissetulekutest ja muudest tegelikest võimalustest. Esmalt võlgniku ja seejärel võlausaldajate poolt esitatud andmete alusel hindab kohus, kas tegemist on niinimetatud lootusetu võlgnikuga või on siiski võlgade ümberkujundamise kaudu võimalik võlgniku pankrotti vältida," selgitas ta.

Küsimusele, kuidas eelnõu järgi võlgade ümberkujundamine teoorias välja näeb, vastas Vaher, et võlgade ümberkujundamiseks annab eelnõu volitused kohtule.

"Kui võlgnikul on olemas töökoht ja pidev sissetulek, siis näiteks liisingauto puhul peaks kohus kõigepealt kaaluma, kas auto on tema töö ja sissetuleku säilimiseks tingimata vajalik või mitte. Reegel on see, et võlgnikule jääks alles vahendid, mis on vältimatult vajalikud äraelamiseks, sealhulgas võimetekohane eluase, ja töö selleks, et ta saaks oma kohustusi jätkuvalt osaliseltki täita. Muudest varadest, sealhulgas näiteks põhjendamatult kulukast liisingautost tuleb võlgnikul mõistagi loobuda."

Oluline on, et kohus käsitleb kõiki võlgu ja võlgniku võimekust kohustusi täita terviklikult, märkis Vaher. "Sellist varianti ei saa olla, et kõik autod ja kinnisvarad jäävad alles ning üksnes maksegraafikut muudetakse. Lihtsalt maksegraafiku muutmine ei ole võlgade ümberkujundamine, see oleks pelgalt lepingu muutmine," selgitas ta.

Selles menetluses ei korrigeeri kohus Vaheri sõnul mitte erinevate lepingute tingimusi võlgnikule soodsamaks, vaid otsustab hagita menetluses, millest võlgnik peab loobuma ning kui pika aja jooksul ja mis suuruses makseid võlausaldajatele tegema. "Eesmärk on, et kokkuvõttes peavad kinnitatud kava järgi võlausaldajad saama suuremas ulatuses oma nõudeid rahuldatud, kui võlgniku pankrot seda võimaldaks."

"Arvan, et eelkõige ootavad võlakaitse seadust 160.000 kodulaenuvõtjat Eestis, mistõttu saab nimetada seda ka koduomanike võlakaitseks," vastas Vaher küsimusele, kuidas eelnõu erinevate laenude puhul rakendub. Näiteks kaitseb seaduseelnõu tema sõnul senisest enam tagatiseks seatud kodu võimaliku realiseerimise eest, võimaldab vähendada kõrvanõudeid nagu viiviseid ja intresse ning paneb keelu täiendava tagatise küsimisele pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu.

Samas märkis õiguskomisjoni esimees, et eelnõu järgi saab ümber kujundada kõiki nõudeid, olenemata nende suurusest ja tekkimise alusest. "Ainsaks erandiks on siin elatise ja tahtlikult õigusvastase teoga tekitatud kahjude hüvitamise nõuded, mida ei saa vähendada, küll aga saab nende osas pikendada tähtaega või osadena täitmist võimaldada."

Eesti Pank on avaldanud arvamust, et enne eelnõu heakskiitmist tuleks sellele võtta hinnang Euroopa Keskpangalt. Vaher ütles, et ta ei leia, et tingimata oleks veel vaja Euroopa Keskpanga hinnangut küsida, sest finantsasutuste olukorda ega usaldusväärsust ei halvendata eelnõuga kuidagi. "Finantsasutused võlausaldajatena saavad loodava menetluse kaudu alati suuremas ulatuses oma nõudeid rahuldatud, kui praegune õigusruum, see tähendab füüsilise isiku pankrot seda võimaldaks," lausus ta.

Vaher lisas, et tema hinnangul on eelnõuga töötatud piisavalt pikalt ja põhjalikult - kaasatud on olnud lai isikute ring, sealhulgas väliseksperdid, ning toimunud on hulk arutelusid nii töögrupis kui meedias.

BNS