Muudatuse vajadus tuleb tänavu 10. novembril riigikogus ratifitseeritud Eesti ja OECD konventsiooniga ühinemise tingimuste kokkuleppest. Riigikaitselised ja julgeolekualased võõrandamispiirangud väikesaartel ja piirilähistel aladel säilivad Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluvate riikide suhtes.

Eelnõu kohaselt võib iga Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või OECD lepinguriigi kodanik omandada Eestis põllumajandus- või metsamaad vabalt.

Lepinguriigi juriidiline isik võib omandada Eestis vabalt kuni 10 hektarit põllumajandusmaad või 10 hektarit metsamaad. Kümne ja enama hektari põllumajandus- või metsamaa omandamiseks peab olema lepinguriigi juriidilisel isikul täidetud nõue, et isik peab olema tegelenud põllumajandusmaa omandamise puhul põllumajandustoodete tootmisega vähemalt kolm viimast aastat ning metsamaa omandamise puhul metsa majandamise või põllumajandustoodete tootmisega vähemalt kolm viimast aastat, selgub eelnõust.

Piirangud on sätestatud avaliku huvi seisukohast selleks, et põllumajandus- või metsamaad sisaldavaid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasju kasutataks sihtotstarbeliselt ja majandataks jätkusuutlikult. Samuti et need maad ei sattuks isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda vastavalt sihtotstarbele majandada ning et nende maade sihtotstarve ei muutuks.

Seaduseelnõu loojate hinnangul on ilmne, et Eesti põllumajandus-ja metsamaa keskmine hind on teiste Euroopa riikide hindadega võrreldes enamasti oluliselt madalam. Kui 2006. aasta keskmise brutopalga alusel võrrelduna sai Eesti keskmise kuupalgaga osta vähem kui ühe hektari põllumajandusmaad või metsamaad, siis näiteks soomlased ja rootslased saavad oma keskmise kuupalga osta Eestis neli hektarit põllumajandusmaad või kaks hektarit metsamaad.

Madal maatulundusmaa turuhind ning eestimaalase suhteliselt madal ostuvõime võib lähiaastatel kaasa tuua Eestis maaturu elavdamise välisriikide isikute poolt. Välisinvesteeringutel on põllumajandussektoris oluline pikaajaline mõju maaturu toimimisele ning põllumajanduse tootlikkusele.

Samas märgivad eelnõu kirjutajad, et sellest lähtuvalt on eriti vajalik viivitamata välja töötada õiguslik regulatsioon maatulundusmaa sihtotstarbelise kasutuse järelevalve ja vastutuse kohta.

Tänavu 1. novembri seisuga sisaldub maakatastris registreeritud 600.000-st katastriüksusest maatulundusmaad 379.000 katastriüksust, pindas väljendatuna on kokku 3,9 miljonist hektarist 3,73 miljonit hektarit maatulundustmaa.Sellest omakorda moodustab põllumajandusmaa 397.000 katastriüksust ehk 1,27 miljonit hektarit ja metsamaa 218.000 katastriüksust ehk 1,98 miljonit hektarit.

Kümne või enama hektari suuruseid põllumajandus- ja metsamaad sisaldavaid katastriüksuseid on kokku 86.400 ehk 2,87 miljonit hektarit, seal hulgas 69.410 katastriüksust ehk 875.000 hektarit sisaldab põllumajandusmaad ja 69.360 katastriüksust ehk 1,63 miljonit hektarit metsamaad.

Selle aasta 01. jaanuari seisuga on välismaalaste omandis üle 14.000 kinnistu 58.200 hektari maaga, millest moodustab maatulundusmaa sihtotstarbega maa umbes 2000 kinnistul 54.600 hektaril ehk 94 protsenti kogu välismaalaste omandis olevast maast.

Maakatastris olevast 3,25 miljonist hektarist põllumajandus- või metsamaast on eraomandis umbes 2,3 miljonit hektarit. Seega kuulub mitte-eesti kodanikele 2,3 miljonist hektarist põllumajandus- või metsamaast vaid 54.600 hektarit ehk 2,4 protsenti.

Põllumajandusministeerium ootab kooskõlastusringilt arvamusi ja parandusettepanekuid 11. jaanuarini.