Ministeeriumidel on aega oma kooskõlastuse edastamiseks tuleva nädala kolmapäevani.
Fiskaallepingu tekstis leppisid kokku Euroopa Liidu (EL) valitsusjuhid ja riigipead Brüsselis erakorralisel Euroopa ülemkogul jaanuari lõpul. Leppe on lubanud allkirjastada 25 riiki EL-i 27 liikmest. Fiskaallepe on kavas allkirjastada märtsi algul toimuval ülemkogu istungil.
Pärast allkirjastamist on vaja lepe ratifitseerida sellega ühinevate riikide parlamentides. Lepe jõustuks tuleva aasta algul, juhul kui selleks ajaks on vähemalt 12 riiki leppe ratifitseerinud.
Suurbritannia keeldus juba mullu detsembris leppes osalemast. Tšehhi teatas jaanuari lõpul ülemkogul, et ei soovi leppele alla kirjutada, viidates võimalikele raskustele selle ratifitseerimisega parlamendis.
Rahandusministeerium kavatseb esitada valitsusele fiskaalleppega seotud eelarve alusseaduse muudatused tänavu teisel poolaastal. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik on varem BNS-ile öelnud, et esimesi seadusemuudatusega seotud arutelusid poliitilisel tasandil kavandab ministeerium aprilliks koos eelarvestrateegiaga.
Fiskaalleppe järgi peavad sellega ühinevad riigid riigisisesesse õigusse üle võtma reegli, mille kohaselt ei tohi eelarve struktuurne puudujääk ületada 0,5% riigi nominaalsest sisemajanduse koguproduktist (SKP). Struktuurne puudujääk ei võta arvesse ühekordseid mõjusid ega majandustsükli mõju. Reegli rikkumisel peaks vallanduma automaatne tasandusmehhanism.
Riikidele, mille valitsuse võlakoorem on "märkimisväärselt" alla 60% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja mille "avaliku sektori rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse riskid on madalad", lubaks lepe suuremat struktuurset eelarvepuudujääki. Neil võiks struktuurne eelarvepuudujääk ulatuda ühe protsendini SKP-st jooksevhindades.
Riikidel oleks aega reeglite oma riigisiseses õiguses vastuvõtmiseks üks aasta, seda kontrollib Euroopa Komisjon.
Kui mõni leppes osalev riik pole ka komisjoni nõude peale vastavaid seadusemuudatusi vastu võtnud, võib teine leppega liitunud riik asja Euroopa Kohtusse anda.
Kohtu otsus on riigile kohustuslik, selle täitmata jätmise korral võib kohus määrata trahvi kuni 0,1% ulatuses riigi SKP-st. Euroala liikmesriigid maksaksid trahvi sisse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM), ülejäänud riigid EL-i eelarvesse.
