Ettevõtjatel tekib sellega võimalus valida riigisisese ja uue süsteemi kohaldamise vahel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Ühtne maksustamisbaas tähendaks, et ettevõtetel oleks võimalus arvutada maksubaas ühtsete eeskirjade järgi ja rahvusvahelised kontsernid saaksid esitada koondmaksudeklaratsiooni eri riikides asutatud ettevõtete tulu kohta.

Konsolideeritud maksubaas jagatakse riikide vahel vastavalt jaotusvalemile. Nii vähenevad ettevõtete kulud ja halduskoormus, kuna kontsernisiseseid piiriüleseid tehinguid ei pea enam turuhindades arvestama, erinevates riikides saadud kasu ja kahju saab tasaarveldada ning kontsern saab maksudeklaratsiooni esitada ühes riigis, seisab valitsuse teates.

Maksumäär jääks iga liikmesriigi enda määrata.

Ühtlasi on valitsuses neljapäeval arutlusel energiamaksustamise direktiivi muudatused, kuna praegu kehtival direktiivil on eelnõu koostajate hinnangul mitu puudust.

Muudatuste eesmärk on muuta direktiivi põhisätteid ja ühtlustada viise, kuidas energiamaksudega saavutada EL-i eesmärk tarbida vähem ja keskkonnasäästlikumalt energiat.

Direktiivi eelnõu järgi nõutakse, et liikmesriigid peavad energiatoodete aktsiisimäärade kehtestamisel järgima uut aktsiisi alammäärade struktuuri. Kohustuslik aktsiisi alammäär hakkab sõltuma energiatoote energiasisaldusest ning süsinikdioksiidi emissioonist.

Valitsuse teatel toetab Eesti energiatoodete EL-i aktsiisi alammäärade kehtestamist.

Lähtudes põhimõttest, et sama kasutusotstarbega fossiilseid kütuseid tuleks maksustamisel kohelda võrdselt, ühtlustatakse direktiivi eelnõu järgi aastaks 2018 täielikult erinevate mootorikütuste aktsiisimäärad. Direktiivi eelnõu kohaselt jääb bensiini EL-i aktsiisi alammäär praegusele tasemele, kuid diislikütuse EL-i aktsiisi alammäära tõstetakse kolmes järgus.

Eelnõu kohaselt oleks alates 2015. aastast diislikütuse EL-i aktsiisi alammäär kõrgem bensiini aktsiisi alammäärast, mis tähendaks, et 2018. aastast oleks see 4,9 protsenti kõrgem Eestis praegu kehtivast aktsiisimäärast. Kuna tegemist on riigi hinnangul suhteliselt väikese aktsiisitõusuga, mis hakkaks kehtima seitsme aasta pärast, siis eraldi üleminekuperioodi Eesti sellele ei taotle.

Kokkuvõttes muudab direktiiv energiatoodete aktsiisimäärade omavahelisi proportsioone. Eesti seisukoht on, et liikmesriikidel peab säilima võimalus energiatooteid EL-i aktsiisi alammäärast kõrgemalt maksustades mitte järgida alammäärade vahelist proportsiooni.

Eestile on oluline, et direktiivi eelnõu vastuvõtmine ei tooks kaasa aktsiisilaekumise vähenemist ning säiliks võimalus maksustamise kaudu mõjutada energiatoodete tarbimise struktuuri, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Rahandusminister Jürgen Ligi esitab neljapäeval valitsusele ka Eesti seisukohad järgmise nädala alguses toimuval Ecofini ehk Euroopa Liidu nõukogu rahandusministrite kohtumisel, mis võtab ametlikult vastu majanduspoliitikate juhtimise õigusaktide paketi ehk niinimetatud kuuspaki.

Eesti toetab Euroopa Liidu nõukogus Euroopa Parlamendiga saavutatud kompromisskokkulepet, mis hõlmab hõlmab nõukogu otsustusprotsessi tõhustamist niinimetatud ennetavas stabiilsus- ja kasvupakti osas.

Kuuspaki võttis kolmapäeval vastu Euroopa Parlament vastavalt möödunud nädalal liikmesriikidega saavutatud kompromissile, Euroopa Liidu nõukogu sellele oma vajalikku formaalset heakskiitu seni andnud pole.