Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson selgitab, kuidas meie pensionisüsteem on üles ehitatud ning mida tähele panna, et kindlustada tulevikus muretu vanaduspõlv.
Esimene sammas: riiklik pension
Esimene pensionisammas ehk riiklik pension rahastatakse sotsiaalmaksu vahenditest. Tööandja maksab iga töötaja brutopalgast 33 protsenti sotsiaalmaksu, millest üks osa läheb ravikindlustuse katteks ja teine osa suunatakse pensionifondi, et maksta pensione praegustele pensionäridele.
„Esimese samba pension koosneb baasosast, staažiosakutest, kindlustusosakutest ja ühendosast. See on riiklik vanaduspension, mis kujuneb isikliku pensionistaaži alusel ning mida riik rahastab jooksvalt riigieelarvest,“ selgitas Madisson.
„Kui baasosa on kõigile võrdne, siis staažiosakute arv sõltub kuni 1998. aasta lõpuni töötatud aastatest. Kindlustusosakud kujunevad täielikult alates 1999. aastast kuni 2020. aasta lõpuni inimese eest laekunud sotsiaalmaksu alusel. Ühendosa koosneb 50 protsendi ulatuses kindlustusosakutest ja 50 protsendi ulatuses solidaarosakutest. Ühendosa arvestatakse alates 2021. aasta algusest, kusjuures solidaarosakute eesmärk on tagada minimaalne panus kõigile tööealistele.“
Niisiis sõltub I samba pensioni suurus peamiselt tööstaažist ja ametlikult teenitud palga suurusest, kuid tuleb meeles pidada, et erinevatele osakutele antakse igal aastal uus väärtus pensioniindeksi kaudu. See tähendab, et I samba pensionimaksed on tihedalt seotud riigi üleüldise majandusolukorraga.
Esimene sammas jaguneb omakorda veel kaheks. Esimene on vanaduspension, mille saamiseks peab inimese vanus praegu olema üldjuhul 64 aastat ja 9 kuud ning alates 2026. aastast 65 aastat. Lisaks peab tal olema Eestis vähemalt 15 aastat tööstaaži. Teine on rahvapension, mida saavad need, kel pole piisavat tööstaaži. „Kuna vanaduspension sõltub inimese töö eest tasutud maksudest, on oluline, et uued tööturule sisenejad töötaksid töölepingu alusel, sest see mõjutab pensioni suurust hilisemas eas,“ rõhutas Madisson.
Teine sammas: kogumispension
Kuna esimese samba pension katab vaid umbes kolmandiku inimese pensionieelsest sissetulekust, on oluline kasutada ka II ja III samba võimalusi. Teine sammas võimaldab töötajatel koguda pensioniraha enda valitud fondi, kuhu suunatakse vähemalt 2 protsenti brutopalgast. Riik lisab sellele omakorda 4 protsenti.
„Selle aasta algusest alates on võimalik oma II samba maksemäära tõsta 4 protsendile või isegi 6 protsendile. Soovitan tõsiselt omaosaluse tõstmist kaaluda ja muretuks pensionipõlveks vajalikke sääste suurendada, sest teise samba abiga võib pensioni asendusmäär ehk suhe pensioni ja inimese viimase töötasu vahel suureneda kolmandikult umbes 50 protsendile. Kui avaldus esitada enne novembri lõppu, siis hakkab tõstetud määr kehtima juba uue aasta algusest,“ sõnas Luminori pensionifondide fondijuht.
Teise samba fondide valik on lai, võimaldades igaühel valida sobiva fondi vastavalt oma vanusele ja riskitaluvusele. Fondide tootlikkust saab hõlpsasti jälgida kogumispensioni statistika abil, kus on esitatud nii fondide lühi- ja pikaajalised tootlusnäitajad kui ka teave tasude kohta.
Kolmas sammas: täiendav kogumispension
OECD hinnangul peaks pension tagama inimestele vähemalt 60 protsenti eelnevast sissetulekust, mistõttu on Eesti pensionisüsteemis loodud võimalus investeerida ka III sambasse. Täiendava kogumispensioni makseid saab igaüks ise määrata vastavalt sellele, kui palju soovitakse säästa. Vajaduse korral saab alati oma panust kohandada.
„Kolmanda samba abiga on võimalik pensionieas säilitada väljakujunenud elustandard. Milline peaks olema enda panus täiendavasse kogumispensionisse sõltub suuresti inimesest, tema sissetulekust ja võimalustest. Otsuste tegemiseks on abiks erinevad kalkulaatorid ja pensionikompass, mis aitavad hinnata, kas senised sammud on piisavad,“ jagas Vahur Madisson näpunäiteid.
Seejuures on positiivne, et III samba sissemaksetele rakendub maksusoodustus, tänu millele on võimalik nende kaudu riigile makstud tulumaksu tagasi saada. Siin aga kehtib limiit ehk tulumaksu makstakse kord aastas tagasi sissemaksetelt, mis on kuni 15 protsenti aastatulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot.
