Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul on Eesti ettevõtetel keerulistes majandusoludes viimaste aastate investeerimisotsuste puhul olnud tähtsal kohal efektiivsuse, sh energiatõhususe kasv ja seeläbi konkurentsieeliste otsimine.

„Finantseerimise hind on ettevõtete jaoks väga mõistlikul tasemel ning nüüd, mil ka euribor on tiputasemest allapoole liikumas, vaadatakse julgemalt sahtlis olevatele investeerimisplaanidele otsa ning kaalutakse investeeringuid uutesse lahendustesse, mis aitaks tootlikkust kasvatada ning seeläbi välisturgudel konkurentsis püsida,“ ütles Savtšenko.

Võtmeküsimus on, kuidas tulevikus paremini konkurentsis püsida

Eesti ettevõtete suurimaks väljakutseks on efektiivsuse parandamine ja kõrgema lisandväärtuse loomine. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane toob välja, et praegu on võtmeküsimus, kuidas tulevikus paremini konkurentsis püsida ning jõuda uutele geograafilistele turgudele, mille majandused ei liigu samas tsüklis meiega.

„See on tegelikult mõttekoht kogu Euroopale – kui veel kümmekond aastat tagasi olid Euroopa ja USA majandused suuruselt võrreldavad, siis nüüdseks on innovatsioon Ameerika Ühendriikides jõudnud laialdase kasutuseni, viies sealset majandust märkimisväärselt ettepoole,“ rääkis Rebane.

Eesti Panga vanemökonomisti ja presidendi majandusnõuniku Kaspar Oja sõnul ei ole Eesti ja laiemalt Euroopa probleemiks mitte niivõrd vähene innovatsioon, vaid asjaolu, et see ei jõua lõpptoodetesse.

„Eestis on mitmeid süvatehnoloogia ettevõtteid, kes mõtlevad väga uuendusliku toote välja, kuid nad ei suuda seda ise tootma hakata. Nad müüvad selle litsentsi Ameerikasse või ka Aasiasse, kus siis seda tootma hakatakse,“ rääkis Oja. „See on näide üldisest rahastamiskeskkonnast ja killustatusest Euroopas, millest väljatulekuks peaksime süvendama omavahelist koostööd ja muutma turud sarnaseks, et saaksime ühes riigis välja töötatud uuenduslikku toodet teises riigis lihtsamini turustada või selle edasiarendamiseks rahastamist leida.“

Investeerimisotsused eeldavad positiivset suhtumist

Marjan Savtšenko sõnul võiks ettevõtjad eesootaval 2025. aastal suunata põhitähelepanu sellele, et vahepealne pikk seisakuperiood selja taha jätta ja julgemalt kasvu investeerida. „Esmane fookus tuleb siinjuures pöörata võimalustele, kuidas liikuda allhankija staatusest lõpptoote müüjaks, millega kasvatada kasumlikkust ja laiemalt meie majanduse lisandväärtust.“

Kaspar Oja lisas, et Eesti majanduse üldpildi vaatest vajame rohkem optimismi, kuna investeerimisotsuste langetamine eeldab laiemalt positiivset suhtumist.

„Positiivne suhtumine tekib omakorda siis, kui kogeme mõnda tugevat positiivset šokki, mis paneb ühiskonna laiemalt optimistlikult tulevikku vaatama. Seda šokki on meil väga vaja, et riigi ja ühiskonnana viimaste aastate pikast vindumisest välja saaksime,“ märkis Eesti Panga vanemökonomist ja presidendi majandusnõunik.