Võrreldes oktoobriga kasvas töötleva tööstuse maht 2,7 protsenti. Oktoobri ja novembri keskmine ületab kolmanda kvartali keskmist lausa 4,4 protsendiga ja ka aastavõrdluses on näha 1,4-protsendist kasvu.
„Seejuures ei tohi unustada et võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga on tase endiselt 16 protsenti madalam ning arvestades potentsiaalset kasvu vahepealse kahe ja poole aasta jooksul oleme trendist maast enam kui viiendiku,“ rääkis Uusküla.
Eesti eksport hakkab taastuma
Uusküla sõnul on suurim langus toimunud kestvuskaupade tootmises, mis on võrreldes varasema tipuga vähenenud koguni 29,9 protsendile, ning investeerimiskaupade tootmises, kus langus on 13,5 protsenti. „Kulukaupade tootmine on langenud 2022. aasta teise kvartali tipust 8,8 protsenti. Ka kasvunumbrites ei ole taastumine kõikjal ühtlane, on nii võitjaid kui kaotajaid,“ ütles Uusküla.
Kuigi november polnud toiduainetööstuses võrreldes eelnevate kuudega kuigi tugev, oli aastavõrdluses enam kui 7 protsenti kasvu. Suurim kasv on olnud jahu ja tangainete tootmises. Piimatoodete tootmine on samuti märkimisväärselt kasvanud, ületades kriisieelseid tasemeid. Jookide tootmine on tõusuteel, saavutades aastaga 4,2 protsenti kasvu.
Nahatöötlemine on aastavõrdluses kasvanud lausa 34,8 protsenti, elektriseadmete tootmine ületas eelmise aasta taset 19,8 protsenti. Kasvu on näidanud ka paberi ja paberitoodete tootmine, kus aastane tõus ulatus 12,7 protsendini, koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine 11,8 protsendini ning kummi- ja plasttoodete tootmine 9,9 protsendini.
Samas on arvutite tootmine Eestist sisuliselt kadunud. Aastavõrdluses on languses ka põhifarmaatsiatoodete valmistamine ning metalli- ja mööblitootmine.
Uusküla sõnul lubavad novembrinumbrid veidi positiivsemat eelmise aasta neljandat kvartalit ka sisemajanduse kogutoodangu osas ning Eesti eksport tervikuna on taas end kogumas, mis mõjub majanduskasvule positiivselt. „Tarbimine on aga jätkuvalt madalseisus ning aasta viimastel kuudel kulutati palju raha autode ostmisele, mis suurendab importi ja vähendab meie kohalike kaupade ja teenuste tarbimist. Seepärast võib arvata, et neljanda kvartali sisemajanduse kogutoodang jääb umbes samale tasemele, kus see oli kolmandas kvartalis. Kuigi tööd on rohkem, siis tarbimist ja heaolu sellest juurde ei tulnud,“ lisas Uusküla.
