Opositsioonilised sotsiaaldemokraadid andsid aprillis riigikogu
menetlusse eelnõu, mille kohaselt jätkaks riik õppelaenu hüvitamist
avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele, kes alustasid õpinguid
enne 2009. aasta juulit.
Rahandusministeerium ei toetanud algatatud eelnõu, märkides, et
õppelaenu kustutamise näol on tegemist avaliku sektori töötajate ja
teenistujate soodustusega, mitte üliõpilaste sotsiaalse tagatisega, mis
oleks seotud õppima asumise ajaga.
Haridus- ja teadusministeerium nõustus rahandusministeeriumi arvamusega
ja tegi valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada, märkides, et
valitsusliidu programmi ja valitsuse tegevuskava kohaselt on üliõpilaste
sotsiaalsete garantiide uue süsteemi väljatöötamise raames kavas
käsitleda ka õppelaenuga seonduvaid küsimusi.
Riik lõpetas 2009. aasta 1. juulist õppelaenu hüvitamise avaliku sektori
töötajatele, kes polnud kõrgkooliõpinguid selleks ajaks lõpetanud ega
töötanud vähemalt aasta aega avalikus sektoris. Samuti kaotati laenu
osaline hüvitamine õpingud lõpetanud ja alla viieaastast last
kasvatavatele vanematele.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelnõu kehtestaks enne üle-eelmise aasta
juulit kõrgkoolis õppinud inimestele samad õppelaenu hüvitamise
tingimused ja korra, mis kehtisid enne seaduse muutmist. Algatajate
sõnul viiks 2012. aasta alguses jõustuma kavandatud ja eelarvest umbes
9,6 miljonit eurot nõudev muudatus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse
õiguspärase ootuse põhimõttega kooskõlla.
Samalaadse eelnõu algatasid sotsiaaldemokraadid ka riigikogu eelmises
koosseisus, kuid jaanuaris toimunud hääletusel ei leidnud see
parlamendis toetust.
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) avaldas neljapäeval kahetsust, et
ministeeriumid ja valitsus ei arutanud sisuliselt õppelaenude hüvitamise
jätkamist.
„Avalikkusele tuleks seletada, miks otsustas riik jätkata teise
pensionisamba makseid ning miks ei jätkata õppelaenude hüvitamist neile,
kellel oli selleks tekkinud õiguspärane ootus. Me ei taotle riigile
lisakohustuste võtmist, vaid ainult enne majanduskriisi antud lubaduste
täitmist,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.
Ta märkis, et EÜL soovib taastada õppelaenude hüvitamise jätkamist
ainult neile, kes võtsid õppelaenu enne 1. juulit 2009, mitte jätkata
hüvitamist kõigile avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele.
„Enne valimisi riigikogus toimunud arutelu järel lubasid kõigi
erakondade esindajad, et õppelaenude hüvitamise küsimuse juurde
naastakse pärast valimisi. Tuhanded endised ja tänased üliõpilased on
pidanud pea kaks aastat ootama seda otsust,“ rõhutas Mälzer.
BNS