Valitsus kehtestas tänasel istungil avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, arendamise ja hindamise korra. Kokku on määrusega hõlmatud 96 tippjuhi ametikohta.Valitsus kehtestas tänasel istungil avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, arendamise ja hindamise korra. Kokku on määrusega hõlmatud 96 tippjuhi ametikohta.
Avaliku teenistuse seadus näeb ette üldise reegli, et vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursiga, mida korraldab tippjuhtide valikukomisjon. Ministeeriumi kantsleri võib teenistusse võtta ka konkursita, samuti on konkursita võimalik tippjuhte ametisse nimetada ka avaliku teenistuse eriseaduste alusel. Tippjuhil peab olema teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus ning tööks vajalikud kompetentsid.
Tippjuhi kompetentside hindamise alusena kehtestati Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. Tippjuhti hinnatakse kompetentsimudeli alusel vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Hindamise eesmärk on saada süsteemset tagasisidet tippjuhi tegevusele, sealhulgas viisile, kuidas ta tulemusi saavutab. Hindamise tulemused on sisend tippjuhi arenguvajaduste kindlaksmääramisele. Arendustegevustes osalemine on tippjuhi teenistuskohustus.
Määrusega kehtestati ka tippjuhikandidaatide arvestuse pidamise kord, mis aitab kaasa süsteemse ülevaate loomisele potentsiaalsete kandidaatide kohta ning võimaldab seeläbi suurendada kompetentsete kandidaatide arvu avalikel konkurssidel, tõsta konkursside usaldusväärsust ning toetada avaliku teenistuse dünaamilisust ja jätkuvust. Tippjuhtide kompetentsikeskus võib vajaduse korral pakkuda tippjuhikandidaatidele arendustegevusi, et arendada nende nõrgemaid kompetentse, mis võiksid takistada tippjuhi ametikohale asumist.
Kokku on määrusega hõlmatud 96 tippjuhi ametikohta: ministeeriumi kantslerid ja asekantslerid, Riigikantselei direktorid, ametite ja inspektsioonide peadirektorid ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhid.
Määruse koostamisel on lähtutud alates 1996. aastast Riigikantselei juures tegutsenud kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni praktikast tippjuhtide valikul ja atesteerimisel. Tippjuhtide hindamise ja arendamisega on Riigikantseleis tegeldud 2005. aastast. Samuti on arvesse võetud 2011. aastal korraldatud Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumuse ja asjatundlikkuse uuringutest saadud tulemusi ning OECD riigivalitsemise raporti soovitusi (2011).
