Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uut ja tänapäevasemat avalikku teenistust loovat raamistikku oodatud juba kümme aastat. „Mul on heameel öelda, et koalitsiooni ühised põhimõtted on eelnõuks kirjutatud ja valitsuse heakskiidu saanud,“ ütles minister, kelle sõnul annab uus eelnõu avalikus teenistuses olevale inimesele selgema ja läbipaistvama palgasüsteemi, loob rotatsioonivõimalused ning soodustab avaliku teenistuse sisest ja välist avatust. „Neil, kes on täna ametnikustaatuses ja tulevikus on töölepinguga tööl, saab olema suurem vabadus leppida kokku lepingutingimustes, mis neile sobivad ning vähenevad piirangud,“ rääkis Michal.
Ministri sõnul on uus eelnõu ka pere- ja lastesõbralik. Näiteks on ette nähtud koondamiskaitse alla 3-aastast last kasvatavale vanemale ning eelis alla 7-aastast last kasvatavale vanemale koondamisolukorras. Samuti annab eelnõu võimaluse perekondlikel põhjustel keelduda ületunnitööst või kellegi asendamisest, teatas Valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõu üheks eesmärgiks on muuta selgemaks ja läbipaistvamaks avaliku sektori palgakorraldus. Täna tuleb ametnikule vähegi arvestatavat palka makstes kasutada keerulisi arvutussüsteeme ning maksta lisatasusid ja toetusi. Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu kohaselt hakkab palk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib kalendriaasta jooksul juurde maksta teatud juhtudel ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalk ei saa siiski varjatud lisatasuks, kuna piiriks on maksimaalselt viis protsenti kogu palgafondist.
Olulise muudatusena näeb uus eelnõu ette avalikus teenistuses olevate inimeste palkade avalikustamise, mis soodustab avalikus teenistuses nii sisest kui välist avatust. Justiitsministri sõnul on uus palgakorraldus kahtlemata kasulik nii ametnikele, kellel on suurem kindlus oma sissetulekute osas ja ka avalikkusel on selge, millise töö eest millist palka makstakse.
Uue eelnõuga vähendatakse ka ametniku staatusega töötajate arvu. Täna on ametniku staatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta. Seetõttu ei ole põhjendatud, et neile laienevad samasugused piirangud ja soodustused, mis on ette nähtud avalikku võimu teostavatele töötajatele. Eelnõu määratleb ametnikena need, kes tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele tööd töölepingulises suhtes. Sellised isikud on näiteks ministri nõunikud, raamatupidajad, personalitöötajad, asjaajajad, hankespetsialistid, haldustöötajad ja infotehnoloogid.
Uus avaliku teenistuse seaduse eelnõu vähendab streigipiiranguga inimeste arv avalikus sektoris. Kui täna on keelatud streikimine kõigil ametnikel, siis ametnike arvu vähenemisega väheneb ka selle piiranguga inimeste arv. Töölepingu alusel töötavatel inimestel seda piirangut ei ole.
Avaliku teenistuse avatus on üks eelnõu läbiv põhimõte ning eelnõu järgi täidetakse edaspidi eelistatuna vabad ametikohad täna laialt levinud majasisese edutamise asemel konkursside teel, et tagada kõigile võrdne ligipääs ametnike ametikohtadele. Uuendusena näeb eelnõu ette rotatsioonipõhimõtte ehk võimaluse ametniku soovi korral viia ta kokkuleppeliselt üle teise ametiasutusse. Rotatsioonipõhimõtte eesmärgiks on suurendada ametnike pädevust ja motivatsiooni ning suurendada koostööd ametiasutuste vahel.
