Eelnõuga tekib inimesel õigus ja võimalus saada töötukassast rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi. Toetuste ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene kasutab talle pakutavaid võimalusi, et oma töölesaamise väljavaateid suurendada. Mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tahab 63 protsenti tööle minna, teatab sotsiaalministeerium.
Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga luuakse uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatakse töövõime kaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõimekaotuse ulatusest.
Töövõimetoetust on õigus saada inimesel, kellele on määratud osaline töövõime või kellel töövõime puudub. Töövõimetoetust makstakse kahes suuruses: 180 eurot osalise töövõimega inimesele ja 320 eurot puuduva töövõimega inimesele. Alates 640-eurosest sissetulekupiirist hakatakse toetust vähendama. Suuremat toetust hakkab saama üle 20 000 puuduva töövõimega inimese.
Vähenenud töövõimega inimesele pakutakse vajalikke tööturuteenuseid - sealhulgas rehabilitatsiooni – ning teda aidatakse vajaliku abivahendiga. Eraldi soodustused ja nõustamine on plaanitud tööandjatele, kes võtavad tööle vähenenud töövõimega töötajaid. Lisaks maksab riik tööandja eest sotsiaalmaksu töövõimetuspensionäri või vähenenud töövõimega inimese kohta töötasu kuumääralt.
Töövõimereformi elluviimiseks on aastateks 2015–2020 kavandatud 180 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid. Reform nõuab käivitamisel algselt täiendavaid kulusid võrreldes tänase töövõimetuspensionite skeemiga. Reformi jätkusuutlikkus on tagatud kulude järk-järgulise vähenemisega.
Seni on töövõimereformi teravalt kritiseeritud. Kolmapäeval saatis Eesti Hooldajate Liit (EHOL) valitsuse ja riigikogu liikmetele märgukirja, milles juhib tähelepanu, et töövõimereform ei täida oma eesmärke ning toob erivajadustega inimeste tegeliku tööleaitamise asemel kaasa Eesti ja Euroopa Liidu raha ulatusliku raiskamise.
"Mahukas reform, mis mõjutab otseselt sadade tuhandete tervisehäiretega inimeste ning nende lähedaste ja hooldajate elu, põhineb praegu valedel alustel," kirjutas EHOL-i juhatuse liige Tiina Kangro pöördumises.
"Püütakse jätta mulje, et tegemist on massiivse abiprogrammiga puuete ja terviseprobleemidega inimestele, et neid tööturule aidata, kuid tegelikkuses on tegemist hästi planeeritud ettevalmistusega, et suunata tulevikus märkimisväärne osa riigi sotsiaalkulutustest töötukassasse, mida täidavad igakuiste kohustuslike töötuskindlustusmaksetega Eesti töövõtjad," lisas ta.
Töövõimetoetuse seadus on plaanis jõustada 1. juulil 2015.
