Seadusemuudatust tingiv Euroopa Liidu (EL) direktiiv näeb ette
toimingute kehtestamist, mis on seotud liiklusohutusele avalduva mõju
hindamise, liiklusohutuse auditite läbiviimise, teedevõrgu
liiklusohutuse korraldamise ja ohutuse kontrollimisega EL-i
liikmesriikide poolt.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et ehkki Eesti
on teinud viimastel aastatel suuri edusamme liiklusohutuse
parandamiseks, tuleb kasutada igat võimalust surma või raske vigastusega
lõppevate õnnetuste vähendamiseks.
„Olen korduvalt öelnud, et iga hukkunu liikluses on väikese riigi jaoks
lubamatu. Ainuüksi regulatsioonid meid ei aita, peame rõhuma ka
liikluskasvatusele, teedeehitusele, liikluskaamerate paigaldusele jne“,
lisas minister.
Eesti peab edaspidi tagama, et liiklusohutusele avalduva mõju hindamine
viiakse läbi kõigi infrastruktuuriprojektide puhul ja seda tehtaks
esialgsel planeerimisetapil enne infrastruktuuriprojekti heakskiitmist.
Edaspidi peab riik garanteerima, et suure õnnetuste arvuga teelõikude
ohutustaseme määramine ja teedevõrgu ohutustaseme määramine toimub
vähemalt iga kolme aasta tagant ning seda teevad vastavad ekspertrühmad.
Samuti peab edaspidi tagama asjakohaste tähiste paigaldamise liiklejate
hoiatamiseks maanteede lõikudel, kus teostatakse parandustöid, mis
võivad ohustada liiklejate turvalisust. Tähiste hulka kuuluvad muuhulgas
ka ohutusse kaugusse paigaldatavad päeval ja öösel nähtavad tähised.
Lisaks peab seaduse jõustumisel tagama, et iga surmaga lõppenud õnnetuse
kohta tuleb täita liiklusõnnetuse akt. Arvutama peab ka surmaga
lõppenud või raske liiklusõnnetuse keskmise kulu ühiskonnale.
Tänavu 10 kuuga hukkus Eestis liikluses 65 inimest. Eelmisel aastal hukkus samal ajal 82 inimest.
Lähem info EL-i direktiivi kohta:
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32008L0096:ET:NOT
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
