Tegevuskava järgi töötab valitsus tänavu neljandaks kvartaliks välja eri- ja sooduspensionide reformi põhimõtted ja ajakava. Järgmise aasta teiseks kvartaliks esitab sotsiaalministeerium töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse ning soodustingimustel vanaduspensione, väljateenitud aastate pensione ja eripensione kehtestavate seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et hakatuseks võiks valitsus otsustada mõnede eripensionide ärakaotamise.

"Näiteks ma ei näe mingisugust põhjust, miks peaks eripension olema õiguskantsleril või riigikontrolöril. Peaminister, kes on ametis olnud kuus aastat, ei oma mingeid eripensione. Olgu öeldud, et Teder on ka ise seda meelt, et see eripension on liiast," lausus peaminister. Ansip lisas, et kogu pensionite reformi põhjus ei ole kindlasti tema kadedus.

Eri- ja sooduspensionide, sealhulgas politsei- ja piirivalveametnikke, kaitseväelasi, kohtunikke ja prokuröre hõlmavate eripensionide reformi ettevalmistamine jäi eelmisel valitsusel pooleli.

Veel suvel kinnitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja BNS-ile, et sooduspensionide reformi elluviimise plaanist ei ole enne uusi riigikogu valimisi loobutud ning sotsiaalministeeriumil on kavas esitada soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide ja eripensione kehtestavate seaduste muutmise eelnõu valitsusele detsembri lõpuks. Mullu novembris tunnistas sotsiaalminister Hanno Pevkur, et aega reformi läbiviimiseks on jäänud liiga vähe ja reformiga jätkamine jääb uuele valitsusele.

Sooduspensionide reform on olnud valitsuses kõne all juba aastaid. Soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide, eripensionide ning avaliku teenistuse seadusega sätestatud pensionide reformi põhimõtted said valitsuse heakskiidu 2008. aasta mais ning juba toona oli reformi eesmärgiks kõik sooduspensionid nende senisel kujul kaotada. Siiski peaks reform rakenduma pika üleminekuperioodi jooksul.

Sotsiaalministeerium on põhjendanud reformi vajadust asjaoluga, et alates Eesti riigi taasiseseisvumisest tekkinud eripensionid annavad teatud inimeste grupile tunduvalt soodsamad pensionivõimalused võrreldes riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstava pensioniga. "Erinevate eripensioni liikide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staaюinõuded ja pensioni arvutamise kord, samuti finantseerimise allikad erinevad suuresti, kusjuures nendel erisustel enamasti puudub ratsionaalne põhjendus," märkisid reformieelnõu koostajad mullu kevadel valminud eelnõuprojekti seletuskirjas.

Esimesena sätestati 1992. aastast eripensionid riigikogu liikmetele ning 1996. aastast hakati maksma ka avaliku teenistuse pensionilisa. 1990. aastatel lisandusid eripensioni saajate hulka prokurörid, kohtunikud ja riigikontrolli ametnikud ning üksikud kõrgemad ametnikud.

BNS