Isikuandmete kogumisel kehtib minimaalsuse põhimõte
Küllap on kõik puutunud kokku juhtumitega, kus isikuandmetega käiakse tahtlikult või kogemata ringi hoolimatult. Näiteks küsib haigla registratuuri vastuvõtja patsiendilt kaebuste kohta nii valju häälega, et kuuleb kogu saal, või on perearsti kabinetis arvuti ekraanile lahti jäänud eelmise patsiendi ravikaart. Sage juhus on ka see, et kord kogutud isikuandmeid kasutab ettevõtja aina uute pakkumiste tegemiseks ning ignoreerib palveid mitte enam ühendust võtta.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Kas töötajat saab kohustada rääkima kõike oma tervislikust seisundist?
„Minu andmed ei vaja kaitset, sest mul ei ole midagi varjata!“ ehk Andmekaitse vajalikkusest
Aina enam räägime isiku digitaalsest jalajäljest ning (isiku)andmete kaitse vajadusest. Ometi leidub endiselt suhtumist, et minul ei ole midagi varjata ja seega ei ole ju ka vahet, kui keegi mind jälgib või minu kohta andmeid kogub. Järgnevalt toon välja neli olukorda, millele reeglina esmapilgul ei mõelda.