Õigus teada oma andmete kasutamise kohta kõike
Inimesel on õigus teada kes, kuidas, millistest allikatest, miks ja missuguseid isikuandmeid töötleb. See tähendab ka teavet isikuandmete edastamise kohta kolmandatesse riikidesse ja samuti infot automatiseeritud otsuste ja profiilianalüüsi kohta. Õigus hõlmab samuti teavet selle kohta, kellele võidakse andmeid edastada ja kui andmed ei pärine inimeselt endalt, siis on õigus teada, kellelt need pärinevad. Väheoluline ei ole ka andmete töötlemise periood.
Õigus parandada vigu
Inimesel on alati õigus nõuda isikuandmete parandamist või täiendamist, kui need ei ole täpsed ning kui sellel võib olla mõju tema elule. See tähendab, et õigus on parandada ka neid andmeid, mis ei ole sündmuste muutumise tagajärjel enam asjakohased. Näiteks ettevõtte juhatuses olemist ei saa pidada aktiivseks, kui inimene on ettevõtlusega seotud tegevuse lõpetanud. Selle õiguse realiseerimisel peab meeles pidama, et kui esialgsed andmed olid sündmuse muutumiseni korrektsed, siis nende muutmise kohustust kuni sinnamaani ei ole.
Õigus oma andmed kustutada
Teisisõnu on see paljuräägitud õigus olla unustatud. See õigus ei ole absoluutne, aga igal inimesel on õigus nõuda oma isikuandmete kustutamist, kui ta ei soovi enam nende töötlemist ja andmetöötlejal puudub õigustatud põhjus nende edasi kasutamiseks või säilitamiseks. Samuti saab nõuda unustamist siis, kui isikuandmete töötlemine on olnud ebaseaduslik.
Allikas: andmekaitse inspektsioon
