Ettevõtjatel tuleb end vilepuhuja direktiiviga Eestisse jõudnud kohustuste täitmiseks valmis panna
Euroopa Liidus võeti 2019. aastal vastu teavitajate kaitse direktiivi ehk nö vilepuhujate direktiiv, mille eesmärk on tagada tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitajale kaitse. Eestis on küpsemas seadus nimega rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis direktiivi regulatsiooni üle võtab. Seaduse eelnõu kohaselt jõustub vilepuhujate seadus selle aasta detsembris. Seega tasub ettevõtetel juba praegu läbi mõelda, millised täiendavad tööprotsessid tuleb sisse seada.
Eesti võtab üle kaks meretööga seotud direktiivi
Eesti ei toeta maksudest kõrvalehoidmise vältimise direktiivi
Eesti ei toeta praegusel kujul Euroopa Liidu maksudest kõrvalehoidmise vältimise direktiivi (ATAD2), sest hübriidsete ebakõladega tegelemise meetmed ei ole veel piisavalt läbi arutatud.
Tööandjad: EL ei tohiks lähetamise direktiiviga edasi minna
Tööandjate keskliidu hinnangul on Euroopa Komisjoni otsus minna edasi lähetatud töötajate tingimuste ühtlustamise reformikavaga hoolimata 11 liikmesriigi algatatud kollase kaardi menetlusest on kahetsusväärne ja toob kahju ettevõtjatele ja töötajatele, ent ka Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimele.
Kalle Palling: Komisjoni otsus lähetamise direktiiviga edasi minna on kehv
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimehe Kalle Pallingu sõnul oli Euroopa Komisjoni otsus liikuda lähetatud töötajate direktiiviga edasi muutmata kujul halb ning hoolimatu, eriti arvestades Brexiti konteksti.
