Rahandusminister Sven Sester tunnustas Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul tööd, mis maksude vältimise vastase paketiga on tehtud. Samas märkis ta, et eelnõus on teatud aspekte, mille tõttu ei saa Eesti praeguses faasis ettepanekut toetada.
"Põhimõtteliselt toetame meetmeid hübriidsete ebakõladega tegelemiseks. Siiski on meil jätkuvalt parlamentaarne reservatsioon. Samas pole see ainult formaalse protseduuri järgimise küsimus – liikmesriikidele on selleks antud aeg enda positsioonide kujundamiseks," rääkis minister sõnavõtus.
Eksperdid peavad olema veendunud selles, et direktiiv meie maksusüsteemiga sobib, märkis rahandusminister. "See tähendab, et see peab olema rakendatav kõikides maksusüsteemides. ATAD on üks keerukamaid maksutoimikuid, seega ei piisa ühest kuust, et asja piisava täpsusega arutada," ütles Sester.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogul Brüsselis olid Eestiga samal seisukohal Rootsi ja Austria ning mitu teist EL-i liikmesriiki soovisid ettepaneku analüüsimiseks lisaaega.
Hübriidne ebakõla on ühe EL-i riigi maksumaksja ja teise liikmesriigi ettevõtja vaheline olukord või liikmesriikide struktureeritud kokkulepe, mille puhul tekib näiteks olukord, kus toimub topeltmahaarvamine ehk tulu või kulu arvatakse maha nii liikmesriigis, kust makse pärineb, kui ka teises riigis.
Seega tekivad need piiriülestes olukordades, kus erinevad riigid kohtlevad maksustamise mõttes üht ja sama üksust või finantsinstrumenti erinevalt, mille tagajärjeks on kulude mitmekordne mahaarvamine või tuludest väljajätmine.
Direktiivi ettepanek näeks ebakõlade puhul ette eelisõiguse liikmesriigile, millest makse pärineb. See tähendab, et sihtriik ei saaks tulu enam maksust vabastada. Samas ei saa esimene riik vabastust anda, kui teises riigis makset tuluna ei arvestata.
