Justiitsministeeriumil on valminud eelnõu, millega vähendatakse laste elatisraha suurust ning tulevikus ei sõltu see enam alampalgast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vanematega koos elavale lapsele tehtavad kulutused tavaliselt tüli ei põhjusta. Mõlemad vanemad hoolitsevad lapse eest vahetult ning enamasti on kulutuste suurus üldjoontes teada ja ette nähtav. Pilt muutub aga teravamaks, kui üks vanem asub elama lapsest eraldi.

Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu järgi võiks elatise suurust arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.

Uuringus kasutati lapse kulude hindamiseks kaht metoodikat - võrdlevanalüüsi ja standardeelarvet. Lapse minimaalse ülalpidamiskulu väljaselgitamiseks võeti mõlema meetodi puhul arvesse lapse vanust, piirkonda, kus laps elab ja laste arvu peres ning analüüsiti piirkonniti ja vanuserühmade kaupa kulutusi, mis on vajalikud lapse mitmekülgse arengu tagamiseks. Uuringust selgus, et võrdlevanalüüsi põhjal on lapse ülalpidamiskulud kõige suuremad Tallinnas ja Harjumaal, Tartumaal ning Pärnumaal, kõige väiksemad aga Ida-Virumaal. Vanusegruppe omavahel võrreldes tuli välja, et rohkem kulub raha lapse kohta imiku- ja väikelapseeas ning teismeliste puhul. Juhul, kui peres kasvab rohkem kui üks laps, on keskmine kulu ühe lapse kohta väiksem kui vaid ühe lapsega peredes.

Uuringu tulemuste kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Uuringu koostajad soovitavad uue meetodi kasutuselevõtu korral elatise summat igal aastal tarbijahinnaindeksiga korrigeerida ning iga viie aasta tagant kas standardeelarved tervikuna üle vaadata või võrdlevanalüüs uuesti läbi viia,“ ütles uuringu üks autoreist RAKE analüütik Kadri Lees.

Mõlema meetodi järgi on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud seega lapse kohta väiksemad, kui praegune miinimumelatise summa, milleks on 292 eurot kuus.

Uuringu koostajad toovad välja, et lisaks uuringus analüüsitud lapse minimaalsele ülalpidamiskulule tuleks elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta veel elatist maksma kohustatud vanema sissetulekut, toetusi, suhtluskorda ning elatist maksma kohustatud vanema teisi lapsi.

Täismahus analüüsiga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi veebilehel.

Riigikogu muutis kolmapäeval täitemenetluse seadustikku, tõhustades nii lapse elatise sissenõudmist.

Riigikogu õiguskomisjon toetas seadusemuudatusi, mis lubavad kohtul laste elatisraha mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimisõiguse, väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse ning peatada kalastuskaardi, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivuse.