Samuti võetakse arvesse nii laste arvu kui ka päevi, mil laps on ühe või teise vanema juures. Isade ühendus on muudatuse poolt, kuid kardab, et nemad hakkavad tulevikus veelgi vähem oma lapsi nägema.

Minimaalne elatisraha on praegu pool miinimumpalgast ehk 292 eurot. Nii on see olnud aastaid, kasvades koos miinimumpalga kasvuga.

"Piltlikult öeldes, kui järgmisel aastal miinimumpalk tõuseb, siis elatise maksja, kui ta peab näiteks kolmele lapsele maksma, siis ta peab maksma 1000 eurot. Aga meie keskmine palk on üle pooleteise tuhande, nii et see summa on väga suur," rääkis justiitsminister Maris Lauri.

See on toonud kaasa olukorra, kus elatisvõlglaste arv kasvab. Võlglasi on praegu ligi 9700.

Minister ütles, et vastvalminud eelnõus vabastatakse elatis miinimumpalgast, võttes aluseks laste vajadused.

"See võiks olla umbes 200 eurot lapse kohta. Siis sinna juurde arvestada ka üldist palgataset ehk eelmise aasta kesmisest palgast kolm protsenti ehk kui palk tõuseb kiiremini, siis elatis tõuseb ka kiiremini. Kindlasti seda baasosa tuleb indekseerida igal aastal eelmise aasta inflatsiooniga," rääkis Lauri.

Justiitsministeeriumis töötatakse välja avalikku kalkulaatorit, mis aitab elatisraha summat arvutada. See on edaspidi kättesaadav ministeeriumi kodulehel. Lisaks võetakse arvesse peretoetusi, laste arvu ning aega, mida laps konkreetse vanema juures veedab, rääkis Lauri.

MTÜ-d Isade Eest esindav Ardi Kadanik ütles, et selleks, et isa saaks tagasiarvestust teha, peab laps tema juures olema vähemalt seitse ööpäeva, siis loetakse, et tal on kulud. Isad kardavad, et nad hakkavad nüüd veelgi vähem lapsi nägema.

Ilmselgelt laste huvi ei koosne ainult rahast, aga see võiks olla väiksem, alates näiteks kolmest või neljast päevast, mille me ka välja pakkusime, mis tegelikult vähendaks vanematevahelisi kohtusse pöördumisi,

rääkis Kadanik.

Eelmisel aastal peeti kohtutes ligi 2500 vaidlust elatise suuruse üle. Varem tehtud kohtulahendeid uus kord ei muuda, sest seadusega kohtuotsuseid ümber teha ei saa.

"Nende asjade puhul, mis on kohtus otsustatud ja otsustatud nii, et see elatise suurus on seotud miinimumpalgaga, on ettepanek fikseerida see kehtival eksisteerival tasemel. Praegu on see 292 eurot," ütles Lauri.

"Et neid otsuseid ei muudeta automaatselt, tähendab seda, et kõik need võlglased, kes tunnevad, et nendele on liiga tehtud või nad ei jõua maksta, peavad pöörduma uuesti kohtusse," kommenteeris Kadanik.

Valitsus otsustab eelnõu riigikokku saatmise sel kuul, enne jõustumist peab see parlamendis läbima kolm lugemist.