Vastse koalitsioonilepinguga seab riik muu hulgas eesmärgiks kehtestada avalikus sektoris 2027. aastaks alampalgaks 60 protsenti mediaanpalgast ning saavutada olukord, kus alampalk kasvab keskmisest palgast kiiremini. Selleks loodab uus valitsus maikuus sõlmida ametiühingute ja tööandjatega vastava kolmepoolse hea tahte kokkuleppe.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul pole põhjust senist praktikat muuta. "Oleme seisukohal, et miinimumpalga kokku leppimine peab endiselt jääma sotsiaalpartnerite ehk ametiühingute keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel sõlmitud kokkuleppeks, mille kinnitab valitsus. Sotsiaalpartnerid on pika aja jooksul tõestanud, et suudavad kokku leppida vastutustundlikult," ütles Toomel BNS-ile ja lisas, et kolmikkokkuleppe sõlmimine mõjutab sotsiaaldialoogi, kokku leppimise kultuuri ja kaasamise käekäiku.
Valitsuse seatud miinimumpalga eesmärgi suhtes jäi Toomel kahtlevaks.
Eesmärk liikuda miinimumpalgaga 60 protsenti mediaanpalgast suunas on hea, kuid mõte pole uus, sest seda on eesmärgiks seatud varemgi. Varem pole see majanduse olukorra tõttu õnnestunud ning kahtleme, kas see sellises regulatsioonis ja sõnastuses see selgi korral juhtuks,
nentis ta.
Samuti tuli valitsuse algatus Toomelile pigem üllatusena, kuna ükski koalitsiooniparter ametiühigute keskliiduga alampalga teemal täpsemalt ei konsulteerinud. "Me ei tea, millal täpselt selline eesmärk seati. Kui koalitsiooniläbirääkimistel asja arutati, siis Eesti 200 küsis ainsana, mis ametiühingud taolisest plaanist arvavad, ning me vastasime, et ei poolda seda. Sotsidega toimus vestlus laupäeval, pärast seda, kui otsused olid juba tehtud. Sotsidelt tuli signaale miinimumpalga kehtestamise osas enne valimisprogrammi koostamist, et jõulisemalt sekkuda," selgitas keskliidu esimees.
Möödunud nädalal jäi valitsuse plaani suhtes kriitilisele seisukohale ka tööandjate keskliit. "Kuigi koalitsioonileppesse sai sotsiaaldemokraatide esialgsest soovist – tõsta alampalka seadusega ja osadele ettevõtetele seejuures toetust maksta – leebem vorm, suhtume kriitiliselt riigi sekkumisse alampalga läbirääkimisse ja tööturu osapoolte lepinguvabadusse," ütles keskliidu nõunik Raul Aron toona BNS-ile.
Aron toonitas, et paralleelselt palgaeesmärkide seadmisega tuleks tähelepanu juhtida ka ettevõtete võimele teenida senisest suuremat tulu, mille arvelt palgafondi suurendada saaks, kuna leppes seatud eesmärgi saavutamine eeldab alampalga kasvu senisest veidi kiiremas tempos.
"See tähendab, et tuleb senisest rohkem rõhku panna ka neile tingimustele, mis võimaldaks töötajatel ja tööandjatel tööviljakust tõsta ning oma töö eest kliendilt rohkem raha küsida. Jätkusuutlik palgakasv saab tulla ainult ettevõte konkurentsivõime ja tulude kasvust, mitte riiklikest regulatsioonidest. Vastasel juhul ootab osa alampalga saajaid ees töötus, nagu näitab Euroopa Komisjoni alampalgadirektiivi mõjuanalüüs ja on näidanud mitmed teadustööd nii Eestis kui mujal maailmas," hoiatas nõunik.
