Aasa sõnul on tööandjate ja ametiühingute kokkuleppega proovitud viimastel aastatel tõsta alampalka keskmisest palgast kiiremini. “Kui on prognoositud kaheksa protsenti aastas, siis oleme tõstnud 11–12 protsenti alampalka, et palgavahed väga suureks ei käriseks. See on euroopaliku tava kohaselt tööturu osapoolte ehk tööandjate ja ametiühingute kokkulepe, millesse riik ei ole varasemalt sekkunud,” rääkis ta.
Aasa sõnul peaks alampalga kasv siiski tulema kiirem, kui ta on viimastel aastatel olnud, kuid praegu on küsimus eelkõige selle tempos ja samal ajal majanduses toimuvas. “Kui majanduses oleks head ajad, palgad ja ettevõtete käibed kasvaksid, oleks võimalik eksportturgudel kasumeid teenida – siis võib-olla polekski nii keeruline. Praegu majanduses väga head ajad ei ole, viimased kvartalid olid languses,” rääkis Aas. Oluline on konteksti tajuda, sest kui üritatakse paari aastaga imet teha, siis võib tulemus olla vastupidine ja teha Eesti majandusele ja tööhõivele halba.
