Ettevõttel on bilansi passivas kajastatud ettemakse kliendilt ning ettemakse teinud ettevõte likvideeritakse või läheb pankrotti. Kas sellise ettevõtte ettemakse võib kanda muudesse ärituludesse ilma, et sellega kaasneks mingeid maksukohustusi (tulumaks vms)?

Ettevõttel on bilansi passivas kajastatud ettemakse kliendilt ning ettemakse teinud ettevõte likvideeritakse või läheb pankrotti. Kas sellise ettevõtte ettemakse võib kanda muudesse ärituludesse ilma, et sellega kaasneks mingeid maksukohustusi (tulumaks vms)?

Eesti Turismifirmade Liidu (ETFL) teatel ei ole nende liikmetel võimalik teha tagasimakseid ära jäänud ja ära jäävate reiside eest – ettemaksete tagastamine tähendaks kogu sektori kokku kukkumist.

Kui tänases olukorras jãtta tarbijatele õigused saada tagasi kõik ettemaksud, sils lõppeks reisiettevõtjate sektori majandustegevus täieliku kollapsiga juba enne kui eriolukord," kirjutas ETFL-i peasekretär Mariann Lugus peaminister Jüri Ratasele adresseeritud kirjas.

Ta lisas, et ettemaksude tagasinõudmine ei tooks tarbijatele raha tagasi. 

Luguse sõnul on ettevõtjate kohustusi tarbijate ees vaja leevendada. Tema sõnul oleks lahenduseks asendada lepingute lõpetamine ja ettemaksude tagastamine lepingute alutise peatamise ja täitmise edasi Iükkamisega eriolukorra järgsesse aega, millele ETFL-i ja EL-i reisiettevõtjate katuseorganisatsiooni ECTAA hinnagul annavad aluse väljakuulutatud eriolukord ja võlaõigusseaduse paragrahv 103. Paragrahvi 3. lõik sätestab rikkumise vabandatavuse vääramatu jõu tõttu ja vabandatavuse ajutise mõju. 

Samuti palub Lugus kirjas avalikku sektorit teenindavate reisibüroode ja reisiteenuste hankepartneritena võimalust riigiettevõtetele tehtavate tagasimaksete ajatamist vähemalt aasta Iõpuni.

Hankelepingutes on lubatud vahendada teenuseid tasuta. Praeguses olukorras töötatakse mitte tasuta, vaid peale makstes, sest buroodel tuleb kanda broneerimise ja annulleerimise tasud, mida võtavad broneerimissusteemid," märkis Lugus. "Usume, et Te mõistate kirjeldatud ettepaneku positiivset mõju — ettevõtjad säilitavad tarbijate ettemaksed, säilitatakse ettevõtlus, töökohad, maksulaekumised ning ka praegu kriisiajal oleks inimestel võimalus teha uusi helgemaid plaane tulevikku," kirjutas Lugus pöördudes peaministri poole.

Tema sõnul saaks taoline erand kehtida üksnes kõikidele lepingulistele olukordadele, mis puudutavad COVID-19 situatsioone.

Luguse sõnul on Eesti turismiekspordi sissetulev suund sisuliselt lakanud eksisteerimast; hinnanguliselt kestab see seis minimaalselt kaks kuni kolm kuud. Sellel perioodil on ettevõtete käibed tema hinnangul  0-10 protsenti algselt planeeritud mahust. Taastumist võib Luguse sõnul optimistlikus vaates oodata juunist, kuid tõenäolisemalt alles sügisest.

Väljamineval suunal on hangunud nii puhkuse- kui tööreisijaid teenindavate ettevõtete käive, enamusel on allesjaänud 0-10 protsenti algselt planeeritud mahtudest," nentis Lugus.

Spaade töö on tema sõnul samuti praktiliselt lakanud, samuti suletakse hotelle ning toitlustusettevõtetel pole enam kliente. Tühistatakse nii lähiajaks planeeritud broneeringuid kui ka sügisperioodil ja kaugemas tulevikus. 

Nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike ürituste ärajäämine on täiesti seisanud selle valdkonnaga seotud ettevõtete töö. Need üritused, mida on saanud edasi lukata, on lükatud teise poolaastasse, aga sinna ei mahu lõputult ning ei ole ka kindel, et selleks ajaks olukord normaliseerub," möönis Lugus ning lisas, et rahvusvahelised konverentsid, mis toimuvad konkreetse intervalliga ning roteeruvad, ei tule Eestisse ka järgmisel aastal. 

Ta märkis, et möödunud nädalal edastas ETFL valtsusele kirja, milles paluti muu hulgas sektori tööjõu- ja tarbimismaksudest vabastamist olukorra normaliseeumiseni, sisetarbimise soodustamiseks erisoodustusmaksu kaotamist ning töölepingu seaduse paragraafi 37 muutmist, mis võimaldaks tõõkoormuse ja töötasu vähendamist kuni 6 kuud 12 kuu jooksul.

Samuti soovib liit karantiini sattunud töötajatele karantiinipäevade kompenseerimist riiklikest vahenditest ning broneeringute annulleerimisest ja piirangutest söltuvate ürituste ärajäämisest tulenevate otseste kahjude riigipoolne kompenseerimist. Lisaks soovitakse Kredexi toetust arvelduskrediidi saamiseks. 

Lugus toonitas ka kiire ja kadudeta infovahetuse vajalikkust, viidates, et 14. märtsil ütles minister Taavi Aas avalikkusele, et reisiettevõtetel on kohustus oma kliendid koju tagasi tuua.

Seni on reisiettevõtted otsinud vajalikku infot ja kontakte kokku avalikest kanalitest. On kriitiliselt oluline, et meil oleks olemas konkreetsed kontaktid ka näiteks politsei- ja piirivalveametis, mitte ei peaks proovima ühendust saada avaliku klienditoe telefoni kaudu. Peame kindlasti ka lisama, et inimeste koju toomine praeguses olukorras on äärmiselt kallis ettevõtmine," kirjutas Lugus.