Ühiskond

Rahandusministeeriumi tutvustas täna 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille kohaselt laekub tänavu maksutulu 880 miljoni euro võrra enam kui kevadel eeldatud; 70–80 protsenti maksutulude kasvust tuleneb sealjuures inflatsioonist.

Luminor panga peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul näitab tarbimise jätkuvalt kõrge tase hüppelise hinnatõusu tingimustes seda, et eeldatakse hindade edasist kiiret kasvu, mis paneb inimesi tarbima, sest oodatakse, et tulevikus on raha vähem väärt.

Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

LHV majandusanalüütiku ja endise presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul pole kiire hinnatõusu tingimustes jaekaubandusmahtude suhteliselt aeglases vähenemises midagi anomaalset, kuna inimestel on raske oma tarbimisharjumusi kiirelt muuta. 
15 protsenti Eesti inimestest juba on ja 12 protsenti plaanib paluda palgatõusu inflatsiooni ja elukalliduse tõusu kompenseerimiseks, kuid 15 protsenti ei nõua kõrgemat palka, sest teavad, et ei saaks seda nagunii, selgus Citadele panga tellitud uuringust.
Euroalal kiirenes aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi juulis juunikuu 8,6 protsendilt 8,9 protsendini; Eestis kiirenes inflatsioon aga eelduslikult 22 protsendilt 22,7 protsendini, mis oli ka euroala suurim kasv.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255