Majandus ja äri

2008. aastal võttis eraisik kiirlaenu summas 100 eurot, nüüd on tal veel tarvis maksta 1200 eurot, sest vahepeal on ta osa laenust ka tagasi maksnud, mis tähendab, et tagasimakstav võib ulatuda 1800–1900 euroni. Kuidas saab laen, mida võtad summas 100 eurot, lõpuks olla 1800–1900 eurot? Kas seaduses ei ole mitte punkt, et intress ei saa olla kõrgem kui laenu põhisumma ise ehk siis 100 eurot? Mida peaks inimene nüüd edasi tegema? Mis variandid üldse olemas oleks? Ja eriti veel siis, kui ei ole nii palju raha, et kohtusse minna?

Vastab Epp Lumiste, advokaat, Advokaadibüroo Aivar Pilv:

Neljapäev, 23 Oktoober 2014 11:25

Kiirlaenu kulukusele seatakse ülempiir

Justiitsminister tutvustas riigikogus esimesel lugemisel seaduseelnõu, millega kehtestatakse ülempiir krediidi kulukuse määrale ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel.

Eesti Võlanõustajate Liit soovib, et valitsus ja riigikogu seadustaksid kiiremini piiranguid, mis aitaksid ohjeldada kiirlaenufirmade tegevust ja inimeste võlaorjusesse langemist.

Kiirlaenuandjate sõnul on laenutaotleja sissetulekut praegu keeruline kontrollida, olukorra parandamisele aitaks kaasa niinimetatud positiivne laenuregister, kus oleksid kirjas isikute kohustused.

Rahandusministeerium esitas esimesele kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis karmistab nõudeid krediidiandjate ja -vahendajate tegevusele ning koondab nad finantsinspektsiooni järelevalve alla.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255