„Hinnanguliselt on peaaegu iga kümnes eestimaalane võtnud kiirlaenu ning laenude kogusumma ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse. See näitab, et probleem ühiskonnas on suur, võlglased vajuvad üha sügavamasse laenulõksu ning nende vaesusrisk süveneb,“ kommenteeris justiitsminister Andres Anvelt.
„Riigi kohus on oma inimesi kaitsta, mistõttu töötasime välja ka kiirlaenuturgu ohjeldava eelnõu. See on esimene valitsusest riigikogusse jõudnud eelnõu laenuturu probleemide lahendamise tervikpaketist,“ ütles justiitsminister.
Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on krediidi kogukulu tarbijale. See hõlmab kõiki kulusid, kaasa arvatud intressi, lepingutasusid, makse ja muid tasusid, mida tarbija on kohustatud seoses laenulepinguga maksma.
Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidi kulukuse määr olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine eraisikutele antud tarbimislaenu kulukus. Eesti Pank hakkab seda määra avaldama iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks.
„Kolmekordne määr võeti aluseks, kuna väiksema määra korral ei annaks laenuandjad enam tõenäoliselt väiksemaid laene ja võimalikud laenusummad algaksid näiteks 1000 eurost, mis aga suurendaks inimeste võlakoormat veelgi,“ selgitas minister.
Tarbijakrediidileping on edaspidi automaatselt tühine, kui selles küsitakse laenu kasutamise eest nimetatud ülempiirist kõrgemat tasu. See tähendab, et inimene on kohustustatud tagastama laenatud rahasumma, aga maksma ei pea liiga kõrgeid tasusid raha kasutamise eest. Siiani võisid need tihti olla laenust endast kordades suuremad summad.
Samuti keelab eelnõu vahekohtute kasutamise tarbijavaidluste lahendamisel ja annab selle õiguse üksnes riiklikele kohtutele. See tagab nõrgema poole õiguste kaitse, välistades olukorrad, kus laenuandja ja vahekohus võiksid omavahel seotud olla.
