Uuring: Eesti elanikest viiendik peab laenamist põhimõtteliselt valeks
Kantar Emori ülebaltilise finantshoiakute uuringu kohaselt peab viiendik Eesti elanikke laenamist põhimõtteliselt valeks, ehkki Eesti elanike laenukohustused on ühe elaniku kohta üle kahe korra suuremad kui Leedus ja Lätis.
Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks?
2015. aastal olid ettevõtte põhitegevusteks ehitustööd. 2016. aastal ehitustöödega enam ei tegelda, vaid antakse laenu eraisikutele. Kas sellisel juhul on ettevõtte põhitegevuseks automaatselt laenude andmine ning ettevõte tuleb registreerida krediidiasutuseks? Muidugi ei soovi ettevõte ennast registreerida, sest seda tegevust pole kaugemas perspektiivis kavas jätkata. Pealegi, kas niisuguses olukorras tuleb laenuintressid kajastada müügituluna, mitte finantstuluna?
Kas laenu andmisel rentnikele tuleb taotleda laenuluba?
Ettevõte, kelle peamiseks tegevusalaks on ruumide üürileandmine, annab vahetevahel oma rentnikele laenu. Kas sel ettevõttel tuleb taotleda laenuluba?
Vastab Silja Kichno, juriidiline assistent, advokaadibüroo LMP:
Ettevõtted võtsid märtsis laene 3,3 protsenti enam kui aasta tagasi
Ettevõtetele antud laenude aastakasv jäi märtsis eelneva kuu 3,3 protsendi juurde, uute laenude aastakasv esimeses kvartalis aeglustus, 5 protsendini, kuid uute pikaajaliste laenude võtmine suurenes endiselt suhteliselt tempokalt.
Inimestevahelises otselaenamises on omad ohud
Inimestevaheline otselaenamine muutub järjest populaarsemaks. Eestis on sellisteks otselaenamise platvormideks näiteks isePankur, Omaraha jt. Sellise otselaenamise ohtudest kirjutab minuraha.ee toimetaja Heli Lehtsaar.
