Leedus suhtub laenamisse positiivselt kaks korda rohkem inimesi kui Eestis, seevastu Lätis on üle kolmandiku neid, kelle arvates on laenu võtmine põhimõtteliselt vale, teatas Kantar Emor.
Uuringu andmetel on Eesti elanikest 84 protsenti võtnud pangast laenu, Leedus on pangast laenu võtnud vaid 60 protsenti elanikest. Samas laenavad eestimaalased palju harvemini raha sõpradelt ja tuttavatelt – 12 protsenti võrrelduna Läti 27 ja Leedu 22 protsendiga.
Kiirlaenufirmadelt on Eestis laenanud vaid 6 protsenti perekondadest, Lätis aga 22 ja Leedus 13 protsenti. Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul on Eestis ühe elaniku kohta laenukohustusi 7500 eurot, Lätis 3600 eurot ja Leedus 3400 eurot.
"Eestlased on võtnud eelkõige pangalaene, mis ongi tavaliselt suuremad ja kulunud näiteks kinnisvara soetamisele. Läti elanikud on võtnud küllalt palju kiirlaene ja see ei jäta palju ruumi fantaseerimaks, miks seal nii paljud inimesed suhtuvad laenamisse põhimõtteliselt negatiivselt. Leedulased on aga seni võtnud suhteliselt väikseid laene ja küllap tingib nende soodsama eelhäälestatuse laenamise suhtes soov peagi panga poole pöörduda," märkis Voog.
Uuringu andmetel plaanib Eesti peredest 42 protsenti võtta järgmise paari aasta jooksul laenu, järelmaksu või liisingut. Leedu elanikest plaanib laenu võtta aga 56 protsenti. Neist, kes kavatsevad järgmise aasta jooksul laenata, kulutaks Eestis 31 protsenti uue auto soetamisele või olemasoleva remondile, 23 protsenti kestvuskaupade ostmisele ja viiendik kinnisvarale. Leedus plaanib kinnisvara osta kolmandik peredest, Lätis aga 16 protsenti.
Eesti elanikest peavad säästmist oluliseks 90 protsenti inimestest, Lätis 71 protsenti ning Leedus 87 protsenti.
Voogi sõnul viitavad ka keskpankade andmed Balti riikide perekondade finantsvarade kohta sellele, et eestlased on lõunanaabritest rohkem kõrvale pannud - üle 21 800 euro ühe elaniku kohta, võrreldes 15 800 euroga Lätis ja 14 400 euroga Leedus.
Kantar Emor viis finantshoiakute uuringu esmakordselt läbi nii Eestis, Lätis kui Leedus. Uuringu käigus kaardistati elanikkonna üldine majanduslik olukord ja tulevikueesmärgid, aga ka laenude ja laenukäitumisega seonduv. Uuring käsitles ka säästmist ja investeerimist, maksekäitumist, inimeste ettevõtlikkust, küptoraha temaatikat ning finantstehnoloogia ettevõtete tuntust. Igas riigis küsitleti tuhandet inimest, Leedus ja Lätis viidi küsitlus läbi sügisel, Eestis tänavu mais.
