Õigus
Teisipäev, 22 Jaanuar 2019 15:53

Pandiõigus pankrotimenetluses

Seekord vaatleme Riigikohtu tsiviilolleegiumi otsust 28. märtsist 2018. aastast otsus nr 2-14-60590/65.


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastamisele eelnõu, mille eesmärgiks on suurenda ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust, takistamaks tankistide kasutamist ettevõtluses. Samuti soovitakse lihtsustada võlgniku pankrotimenetluse läbiviimist ja ettevõtjate vabatahtlikku likvideerimist. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda selgitab, mis on olulisemad muudatused, mis on muudatuste eesmärk ja keda need puudutavad.
Eesti Pangaliidu arvates tuleks seadusesse sätestada erand, mille kohaselt pankrotimenetluses oleval äriühingul ei ole rahapesu mõistes tegelikku kasusaajat ning seega ei oleks kohustust ka tegelikku kasusaajat tuvastada.
Tööandja andis meile just teada, et ta alustab ettevõtte likvideerimisega. Meie töötasu pole saanud. Mis saab siis, kui tööandja kuulutab hoopis pankroti välja, aga meie sellest teada ei saa?
Eestis on pankrotimenetluse suureks probleemiks kujunenud raugemiste suur arvukus. Kui tavajuhtumil lõppeb pankrotimenetlus pärast võlgniku vara jagamist, siis raugemine on pankrotimenetluse erakorraline lõpetamine. Pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu siis, kui võlgnikul ei jätku raha pankrotimenetluse kulude katteks, vara ei ole võimalik tagasi võita või nõudeid ei saa esitada ka oma kohustusi rikkunud juhtorgani liikmete vastu. Lihtsustatult – menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, kui võlgnik on varast tühi.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255